Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul määratakse kehtiva õiguse kohaselt menetluskulud kindlaks alles pärast lõpplahendi jõustumist, mis võib tähendada aastatesse ulatuvaid vaidlusi selle üle, millised olid poolte kulud läbi terve menetluse, teatas Justiitsministeerium BNS-ile. „Ettepanek on edaspidi määrata kulud reeglina kindlaks selle kohtumenetluse raames, millega kulud kaasnesid. Muudatus peaks kaasa tooma ka üldise kohtumenetluse kiirenemise, kuna ühe asjaga seotud teemad nagu asja sisuline vaidlus ja menetluskulud saavad korraga lahendatud,“ ütles Pevkur.
Pevkuri sõnul kaasneb muudatusega ka võimalus hoida kokku aega, mis praegu kulub dokumentide kättetoimetamisele. “Loodame, et edaspidi puudub menetlusosalisel huvi dokumentide kättesaamisest hoidumiseks, sest enne lahendi tegemist ei ole veel teada, kes kannab kulud ja kuidas need jaotuvad,“ märkis Pevkur ja lisas, et muudatuste ettevalmistamisel väärib äramärkimist ka advokatuuri panus eelnõu sündi. „Just advokaadid on kohtumenetluses need, kes näevad väga hästi kohtumenetlusega seotud kitsaskohti ja tahaksin advokatuuri juhatust siinkohal tänada, et nad menetluskulude määramise teema tõstatasid,“ sõnas minister.
Tulenevalt sellest, et kulud määratakse kindlaks samas menetluses, määrab eelnõu kohaselt kulud kindlaks reeglina kohtunik. Seni lahendasid menetluskulude kindlaksmääramise asju kohtunikuabid.
Menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tuleb eelnõu kohaselt esitada kohtule enne kohtuvaidlusi või kirjaliku menetluse korral kohtu määratud tähtajaks. Menetluskulud määrab loodava korra kohaselt kindlaks see kohus, kes asja menetles või kohus, kelle tehtud lahend jõustub. Samuti on eelnõus ettepanek juhtumiteks, kui kohtu hinnangul takistab kulude kindlaksmääramisele kuluv aeg põhiasjas otsuse tegemist või see ei oleks otstarbekas – näiteks peab kohus tõenäoliseks, et lõpplahend kaevatakse edasi, siis määrab kohus kulud kindlaks 20 päeva jooksul pärast vaidluse lahendamise kohta tehtud lõpplahendi jõustumist.
Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumitele, kohtutele, ülikoolidele, Eesti Advokatuurile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti Juristide Liidule. Ettepanekuid ning arvamusi ootab Justiitsministeerium eelnõu kohta hiljemalt 30. augustil.
