Justiitsminister Kristen Michali sõnul näitab saabunud vastuste hulk, et teema on oluline ning probleem vajab lahendust.
"Otsustasime sellekohaseid ideid koondada ka oma partneritelt, kuna
puutusime praktikas kokku lihtsa võimalusega muuta võlgnikule
ümbrikupalga maksmine eesmärgiga lastele elatise maksmisest kõrvale
hiilida väga ebamugavaks. Selleks on vaja kohtutäituritele luua võimalus
suhelda oma töö raames maksuametiga – nii saab iga kord, kui keegi
väidab, et lastele pole võimalik elatist maksta, sest saadakse selles
sektoris ebatavaliselt madalat palka, ümbrikupalga kahtlusi kontrollida
juba maksuamet. Seega on küsimus lihtsalt koostöös selle nimel, et
lastele elatis makstud saaks ja sellest kõrvale hiilimine oleks väga
ebamugav," märkis justiitsminister.
Ministri sõnul tuli vastustena mitmeid analüüsimist väärivaid
ettepanekuid. „Näiteks üks Tallinna võlanõustaja juhtis meie tähelepanu
sellele, et võiksime muuta lihtsamaks elatisvõlglaste puhul
tagaseljaotsuse langetamise, mis leevendaks oluliselt elatise saajate
täna ühte suurimat probleemi.“
„Teine oluline mõte, mis pea igast vastusest läbi kumas, oli koostöö ja
suhtlemise aspekt. Kõik osapooled leidsid, et selle probleemi
lahendamise üheks aluseks on tihe koostöö ning infovahetus, mille
tulemusena võlglased ei saaks enam hämada ega peita oma sissetulekuid,“
nentis minister.
Lisaks eelnevale jäi justiitsministri sõnul vastuskirjadest kõlama
arvamus, et tegeleda tuleks ka hoiakute muutmisega, kuna Eestis kipub
endiselt valitsema arusaam, nagu oleks elatise maksmine või
mittemaksmine vabatahtlik ja et sellest hoidumine on kuidagi ühiskonnas
vastuvõetav tegevus.
Michal tõdes, et nii mõnigi laekunud ettepanek on tänaseks juba töösse
rakendatud. „Näiteks üks rahandusministeeriumi ettepanek puudutas
võlgnike tulumaksutagastuse arestimist, mida täna juba tehakse. Samas
vääriks tänane süsteem kindlasti ülevaatamist ja vajadusel tõhustamist.“
Lisaks võttis käesoleva aasta alguses riigikogu vastu täitemenetlust
efektiivsemaks muutvad seadusemuudatused, millest osad puudutavad
konkreetselt elatisvõlgnikke. Näiteks on muudatuste kohaselt võimalik
erinevalt teistest nõuetest arestida lapse elatise nõude puhul kuni
kolmandiku inimese sissetulekust, mis jääb alla palga alammäära.
Varasemalt oli võimalik arestida vaid kuni pool miinimumpalgast. Samuti
tõhustati pangakontode arestimise süsteemi.
Justiitsministeerium sai vastuseks oma kirjale ettepanekuid
rahandusministeeriumist, sotsiaalministeeriumist, advokatuurist,
lastekaitseliidult ning võlanõustajate esindajalt. Järgmiseks analüüsib
ministeerium saadud vastuseid ning valib välja kandvad ideed, mida
edaspidi lastele elatist mittemaksvate isikute elu ebamugavaks
muutmiseks ja seeläbi mittemaksjate aru vähendamiseks ellu rakendama
hakata. Kohtutäiturite ja maksuameti koostöö osas kavatseb ministeerium
juba peatselt osapooltega läbi rääkida.
Elatisvõlgnike nimekirjaga saab tutvuda kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kodulehel.
Justiitsministeerium
