Valitsus otsustas oma neljapäevasel istungil esitada riigikogule eelnõu, millega täpsustatakse eelkõige väärtpaberite prospektide koostamise ja nende avalikustamise korda. Muudatused tulenevad Euroopa Liidu direktiivist, mille liikmesriigid peavad üle võtma hiljemalt tänavu 1. juuliks.
Muudatusega vähendatakse rahandusministeeriumi kinnitusel väärtpaberiemitentidel ja vahendajatel lasuvat halduskoormust prospektide koostamisel. Samuti suurendatakse investorite kaitset seeläbi, et esitatav teave prospektides oleks piisav ja vastaks eelkõige tavainvestorite vajadustele, selgub eelnõu seletuskirjast.
Muudatustega täiustatakse prospekti kokkuvõtte vormi ja sisu. Lisaks sätestatakse uus mõiste "põhiteave", mis peab sisaldama emitendi, võimaliku tagaja ja väärtpaberitega seotud peamisi aspekte ja riske. See peab hõlmama ka pakkumise üldtingimusi, sealhulgas eeldatavaid kulusid, mille tasumist emitent või pakkuja investorilt nõuab, ning esitama hinnangu kogukulude kohta, kuna need võivad olla märkimisväärsed.
Samuti muudetakse eelnõuga prospekti kehtimahakkamise algust. Kehtiva korra järgi kehtib prospekt 12 kuud, arvates selle avalikustamisest. Muudatuste kohaselt hakkab prospekt kehtima arvates selle registreerimisest finantsinspektsioonis, mitte selle avalikustamisest.
Lisaks täpsustatakse pakkumise erandeid, mil prospekti ei tule avalikustada, kui väärtpabereid pakutakse või jaotatakse seoses äriühingu ühinemise või jagunemisega.
Muudatustega kaotatakse prospekti lisa avalikustamise kohustus pakkumisperioodi lõppedes või siis, kui kõnealuste väärtpaberitega hakatakse kauplema reguleeritud väärtpaberiturul, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem. Praegu kehtivas seaduses on prospekti lisa avalikustamise kohustus seotud üksnes avaliku pakkumise lõppemise tingimusega.
Eelnõuga suurendatakse ka kehtivas seaduses väärtpaberite suunatud pakkumise künnist 99 ühe ja sama liikmesriigi isikult 150 isikule. Seadusesse viiakse sisse ka tingimus, mille kohaselt ei pea prospekti koostama ega avalikustama, kui pakutakse väiksema kui 100 000 eurose koguväärtusega väärtpabereid mitmes lepinguriigis korraga, näiteks Eestis ja Soomes. Muudatused võimaldavad edaspidi mõnevõrra laiendatud kujul teha suunatud pakkumisi.
Lisaks täpsustatakse seadusemuudatusega kutselise ehk professionaalse investori mõistet ja määratlust, mille kohaselt investeerimisteenuste osutajatele pannakse kohustus hindamaks, kas teatud väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja füüsilisi isikuid saab paigutada professionaalse investori määratluse alla.
Aastatel 2003–2011 registreeriti finantsinspektsioonis 42 prospekti, sealhulgas 11 prospekti aastail 2008–2011, märgib ministeerium. Tallinna börsil kaubeldakse praegu 17 väärtpaberiga. Eestis valitseb ministeeriumi hinnangul pangapõhine raha kaasamise viis, nii et ettevõtjatele annavad laenu peamiselt pangad ja vähesel määral kaasatakse investoritelt raha väärtpaberituru kaudu ehk väärtpaberite avaliku pakkumise või Tallinna börsil noteerimisega.
Seaduse muudatused võivad ministeeriumi hinnangul kaasa tuua turupõhise rahastamise kasvu, sest uued lihtsustatud nõuded muudavad väärtpaberiturul raha hankimise viisi vähem kulukaks.
BNS
