Õiguskomisjoni reformierakondlasest liige Robert Antropov ütles, et eelnõu tuleb komisjonis arutlusele kas järgmisel neljapäeval või ülejärgmisel nädalal, misjärel saadetakse see riigikogu ette teisele lugemisele.

Töörühma arutelu keskendus kolmapäeval eelnõu võlaõigusseaduse muudatustele, mis käsitlevad mittevaralise kahju hüvitamist kehavigastuste tekitamise või tervise kahjustamise, inimeselt vabaduse võtmise ja muu isikliku õiguse rikkumise, sealhulgas au teotamise puhul.

Eelnõu kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitiseks maksta "mõistlik rahasumma", mille määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust, kahju tekitaja käitumist ning hilisemat suhtumist kahjustatud inimesse. Ühtlasi võimaldab eelnõu kohtul hüvitise määramisel arvesse võtta kahju tekitaja varalist seisundit, et mõjutada teda hoiduma edasisest kahju tekitamisest.

Antropovi sõnul leidis töögrupp, et kui mittevaralist hüvitist määratakse au teotamise eest, siis peaks au teotaja varalise seisu arvestamise võimalus ennetuslikul eesmärgil eelnõusse sisse jääma vaatamata sellele, et kohtunikel on hüvitiste suuruse määramisel niigi küllalt lahtised käed.

"Au teotamine, mille eest on võimalik välja mõista mittevaralise kahju hüvitist, võib puudutada iga inimest: see võib olla toime pandud sotsiaalmeedias, portaalides, avalikes kohtades, loosungitel või kus iganes. Nii et me ei räägi ainult ajakirjanikest," rõhutas ta.

Kehavigastuste põhjustamise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel soovitab töörühm vastava võimaluse aga eelnõust välja jätta. Antropovi sõnul oleks muudatus käsitlenud juhtumeid näiteks meditsiinis, kus oleks saanud moraalse kahju tekitamise eest hüvitist mõistes arvestada haiglate varalist seisu. Samas on see teema tema sõnul kehtivas õiguses juba praegu piisavalt hästi reguleeritud.

Riigikogu täiskogus oli allikakaitse eelnõu viimati arutlusel 7. aprillil, mil see läbis esimese lugemise. Justiitsminister Rein Lang ütles toona, et eelnõu peamine eesmärk on tagada tunnistajana ütluste andmisest keeldumise õigus kõigile inimestele, kes töötlevad ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni.

Eelnõu näeb ette, et kohtunikul on õigus nõuda ajakirjanikult allikate kohta ütlusi, kui kriminaaluurimine puudutab kuritegu, mille eest on ette nähtud vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ning muude menetlustoimingutega kas ei ole võimalik tõendeid koguda või on see oluliselt raskendatud.

Algselt nägi valitsuse esitatud eelnõu ette, et allikakaitse ei kehti kindlate teise astme kuritegude puhul, nagu kutse- ja ametitegevuses teatavaks saanud saladuse hoidmise kohustuse rikkumine, delikaatsete isikuandmete ebaseaduslik avaldamine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamine, sealhulgas ettevaatamatusest, kriminaalasja kohtueelse menetluse ja jälitusmenetluse andmete ebaseaduslik avaldamine ning saladuse hoidmise kohustuse rikkumine. Õiguskomisjoni töörühma ettepanekul jäeti vastavad paragrahvid aga eelnõust enne esimest lugemist välja.

Samas on reformierakondlane Igor Gräzin ja Keskerakonda kuuluv Aivar Riisalu esitanud eelnõule muudatusettepaneku, mille kohaselt peaks kohtuniku otsusega allikakaitset murda saama lisaks esimese astme kuritegudele siiski ka lekitamiskuritegude puhul.

BNS