Kultuuriministeerium

1. jaanuaril 2011 jõustub kunstiteoste tellimise seadus, mille eesmärk on avaliku ruumi rikastamine kunstiga. Seaduse alusel suunatakse üks protsent riigieelarves avalike ehitiste rajamiseks ettenähtud summadest kunstiteoste tellimiseks, mis oleks parimal moel ehitisega seotud. Kunstiteoste tellimise seadusega jõuab Eesti nende kultuurriikide hulka, kus on samalaadset põhimõtet juba pikka aega erinevatel tasanditel reguleeritud, näiteks Holland, Iirimaa, Suurbritannia.
Seaduse kohta pikemalt: http://www.kul.ee/index.php?news=6438
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/13335744

Jaanuarikuus jõustub ka meediateenuste seadus, mis hakkab asendama senist ringhäälinguseadust. Meediateenuste seaduses kajastub suur osa senise ringhäälinguseaduse põhimõtteid, lisaks muudab uus seadus lihtsamaks ja paindlikumaks kodumaiste tele- ja raadioringhäälingulubade süsteemi, uuendatakse alaealiste kaitse reegleid ja esmakordselt reguleeritakse tootepaigutusega seonduv. Seadus viib Eesti audiovisuaalmeedia valdkonna regulatsiooni vastavusse Euroopa Liidu õigusaktidega.
Seaduse kohta pikemalt: http://www.kul.ee/index.php?news=6257

Siseministeerium

Alates 1. jaanuarist 2011 hakkab kehtima uus abipolitseiniku seadus. Seadus sätestab abipolitseiniku õigused, kohustused ja tegevusala eesmärgiga kaasata isikuid politsei tegevusse avaliku korra kaitseks ja turvalise ühiskonna tagamiseks. Abipolitseiniku pädevuses on politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel, tõrjumisel ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel ning politsei abistamine liiklusturvalisuse tagamisel ja liiklusjärelevalve teostamisel. Uus abipolitseiniku seadus annab abipolitseinikule, kes on läbinud edukalt vastava õppe, õiguse politsei ülesandel teostada iseseisvalt järelevalvet avalikus kohas käitumise nõuete üle ning politsei ülesandel täita iseseisvalt ülesannet avalikku korda ähvardava vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.

Seadusega kehtestatakse abipolitseinikule esitatavad nõuded, abipolitseinikuks kandideerimise kord, abipolitseiniku väljaõpe ning abipolitseiniku töökorraldus, abipolitseiniku rakendatavad meetmed ning vahetu sunni kohaldamise kord, abipolitseiniku hüved ja tagatised, abipolitseiniku staatusest vabastamise ning vastutus abipolitseiniku tunnistuse või eritunnuse ebaseadusliku kasutamise eest. Ühtlasi annab seadus enne uue seaduse jõustumist abipolitseinikuks arvatud isikutele üleminekuperioodi, et viia end vastavusse uue seadusega kehtestatud nõuetele.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/120122010001

Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus ja Vabariigi Valitsuse määrus „Eesti Vabariigi poolt välja antava elamisloakaardi vormi ja tehnilise kirjelduse ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu kehtestamine ja elamisloakaardile kantavate digitaalsete andmete kehtivusaja määramine”. Käesoleval ajal on välismaalase kohustuslikuks ja elamisloa olemasolu tõendavaks dokumendiks isikutunnistus. Eesti hakkab riigis püsivalt viibivatele välismaalastele alates uuest aastast väljastama uut liiki ID-1 formaadis isikut tõendavat dokumenti – elamisloakaarti.

Riigi poolt väljaantav elamisloakaart sisaldab edaspidi lisaks biomeetrilisi andmeid sisaldavale kontaktivabale kiibile ka elektroonilistes keskkondades isiku tuvastamise ja allkirja andmise funktsionaalsust sarnaselt isikutunnistusele. Euroopa Liidu ühtse vormiga elamisloakaart kui eraldiseisev dokument antakse välja vaid kolmanda riigi kodanikule, sh pagulasele, täiendava ja ajutise kaitse saajale ning tema perekonnaliikmele, samuti Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmele. Euroopa Liidu kodanikule elamisloakaarti välja ei anta. Kuna elamisloakaarti võib välja anda vaid eraldi dokumendina, siis lõpetatakse elamisloakaardi kasutusele võtmisega kleebise vormis elamislubade väljaandmine.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/109122010012 ja https://www.riigiteataja.ee/akt/117122010003

Isikut tõendavate dokumentide seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus ja Vabariigi Valitsuse määrus „Isikutunnistuse vormi ja tehnilise kirjelduse ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestamine ja isikutunnistustele kantavate digitaalsete andmete kehtivusaja määramine”. Alates 1. jaanuarist 2011 muutub välja antava isikutunnistuse kujundus ja turvaelemendid. Võrreldes hetkel välja antava isikutunnistusega on uuel isikutunnistusel muutunud kontaktkiibi asukoht. Digitaalsete andmete osas olulisi muudatusi ei ole ning jätkuvalt saab isikutunnistust kasutada isikutuvastamiseks elektroonilises keskkonnas ning digitaalallkirja andmiseks.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/117122010002

Välisministeerium

Konsulaarseadus. Jõustuvad muudatused, mis puudutavad elamisloakaardi taotluse edastamist ja elamisloakaardi väljastamist. Sätestatakse, et konsulaarametnik edastab välisriigi kodaniku elamisloakaardi taotluse menetlusse võtmiseks politsei- ja piirivalveametile. Välisriigi kodanik peab olema oma Eestist eemalviibimise registreerinud ning samuti peab tema elukoht rahvastikuregistri andmetel olema registreeritud välisriigis. Konsulaarametnik väljastab elamisloakaardi välismaalaste seaduse või Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse kohaselt.
Samuti jõustuvad muudatused, mis võimaldavad teatud aukonsulitel hakata väljastama isikutunnistusi ja digitaalseid isikutunnistusi välisriigis viibivatele Eesti kodanikele ning kaotavad konsulaarametnikel õiguse koostada abieluakte.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/109122010005

Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord. Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antav eluruum ja selle taotluse vorm. Selles määruses jõustuvad muu hulgas ka muudatused, mille kohaselt välis- või lähetajaministeerium tasub välisesinduses töötava teenistuja üüri 90 protsendi ulatuses, st teenistujale hakkab kohalduma 10-protsendine omaosalus.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/13279791 ja https://www.riigiteataja.ee/akt/13358234

Välisesindustele, diplomaatidele ja haldustöötajatele vastastikkuse põhimõttel kohaldatavad käibemaksusoodustused. Selles määruses jõustuvad muu hulgas ka muudatused, mille kohaselt viiakse Itaalia, Hispaania ja Gruusia suursaatkondadele, suursaatkondade diplomaatidele ja haldustöötajatele kohaldatavad käibemaksusoodustused vastavusse vastastikkuse põhimõttega, st neile kohaldatakse samaväärseid soodustusi, kui Eesti suursaatkondadele ja personalile neis riikides.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/13352111

Justiitsministeerium

1. jaanuaril 2011 jõustuvad osaühingut puudutavad äriseadustiku muudatused. Suurimaks muudatuseks on võimalus asutada osaühing sissemakset tegemata. See tähendab, et kuigi seni kehtinud miinimumkapitali nõue säilib, siis ei pea ettevõtlusega alustada sooviv inimene seda enam enne ühingu äriregistrisse kandmist tasuma. Osakapital tuleb sisse maksta siis, kui see on ette nähtud põhikirjas või seda nõuab ühingu majanduslik seisund.

Lisaks vähendavad kehtima hakkavad muudatused ühinguõiguslike dokumentide vorminõudeid – näiteks osaühingu poolt äriregistrile esitatavate dokumentide vorminõuded muutuvad mõnevõrra leebemaks, samuti väheneb audiitori kaasamise kohustust erinevate hinnangute andmisel. Võlausaldajate huvide kaitseks suurendatakse samas isikute ringi, kellelt saab mitterahalise sissemakse väära hindamise tulemusena tekkinud kahju eest hüvitist nõuda.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/13364139

Aasta alguses jõustuvad erakonnaseaduse muudatused, mis täpsustavad erakondade nimekirjade pidamist registri juures. Samuti peab registripidaja tuvastama selle, et kui isik on kantud mitme erakonna liikmete nimekirja, siis millisesse erakonda on ta hiljem astunud, ning märkima varasema erakonna liikmete nimekirjas isiku väljaastumise ajaks uude erakonda astumise aja 2011. aasta 20. jaanuariks.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/13324354

31. detsembril 2010 hakkab kehtima ka üldises korras jõustuv uus nn allikakaitse seadus, mis sätestab allikakaitse põhimõtted kohtumenetluses. Seadus tagab ajakirjanikele õiguse allikakaitsele tuginedes keelduda kohtumenetluse käigus ütluste andmisest. Väljaspool kohtumenetlust kehtestab eelnõu kohustuse mitte avaldada teavet andnud isiku soovi korral tema identiteeti.

Kui tsiviilmenetluses kehtib allikakaitse eranditeta, siis kriminaalmenetluses ei kehti vastav õigus juhtudel, kui tegemist on kuritegude, millest eest on karistusena ette nähtud vähemalt kaheksa aastat vangistust ning muul viisil tõendite kogumine on välistatud või oluliselt raskendatud.

Lisaks allikakaitse reguleerimisele tugevdab eelnõu ka isiklike õiguste kaitset kahju õigusvastase tekitamise eest, milleks täiendatakse võlaõigusseadust. Sellisteks isiklikeks õigusteks on näiteks kehaline ja eraeluline puutumatus või isiku hea nimi. Muudatus võimaldab kohtutel mõista mittevaralise kahju hüvitamisel välja lisaks ka ennetavat kahjuhüvitist. Sellise hüvitise eesmärgiks on mõjutada kahju tekitajat sellistest tegudest tulevikus hoiduma, kuna see oleks talle lisaks kõigele muule ka rahaliselt väga kahjulik.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122010001

1. jaanuaril 2011 jõustuvad muudatused, mis laiendavad elektroonilise valve kohaldamise võimalusi. Edaspidi võib kohus kuni kuuekuulise vangistuse mõistmisel asendada selle elektroonilise valvega. Ühele päevale vangistusele vastab üks päev elektroonilist valvet. Vangistus asendatakse elektroonilise valvega üksnes süüdimõistetu nõusolekul. Samuti võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada kahtlustatava või süüdistatava taotlusel vahistamise kohustusega alluda elektroonilisele valvele. Vahistamise asendamine elektroonilise valvega on välistatud väga raskete kuritegude puhul.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/13335643

Rahandusministeerium

Euro kasutusele võtmise seadusega muudetakse 225 õigusakti, kus viidatakse kroonisummale või Eesti Panga kehtestatud kursile. Ühtlasi nähakse ette regulatsioon krooni käibelt kõrvaldamiseks, paralleelkäibeks ning euro kasutusele võtmiseks Eestis.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122010010

Jõustub 2011. aasta riigieelarve seadus. 2011. aasta konsolideerimata riigieelarves kasvavad kulud võrreldes tänavusega viis protsenti 94 miljardi krooni ehk kuue miljardi euroni. Oodatavad tulud suurenevad 2,1 protsendi võrra 89,2 miljardi krooni ehk 5,7 miljardi euroni. Järgmise aasta valitsussektori eeldatav tekkepõhine eelarvepuudujääk on 1,6 protsenti SKP-st. Järgmise aasta eelarve olulisim eesmärk on Eesti konkurentsivõime ning stabiilse majanduskeskkonna tagamine. Investeeringute maht eelarves on läbi aegade suurim, ulatudes ligi 15 miljardi kroonini. Oluline osa kasvust suunatakse haridusse.

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus. Uuest aastast jõustub kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ning seda hakatakse rakendama 2012. aasta eelarvete suhtes järk-järgult. Seadusega nüüdisajastatakse eelarve koostamise, täitmise ja aruandluse põhimõtteid. Eelnõuga kehtestatakse eelarvestrateegia kohustuslikkus, uued piirangud finantstegevusele ning põhimõtted omavalitsuste varade kasutamisele ja kohustuste võtmisele. Seadusega nähakse ette piirmäärad omavalitsuste võlgade mahule, et ennetada suurest võlakoormusest tekkida võivaid finantsraskusi. Enamikele omavalitsustele jääb kehtima 60%-ne määr, kuid võlakoormuse piirmäär seatakse sõltuvusse omavalitsuse individuaalsest võimekusest. Seaduse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks valla- ja linnaeelarve seadus.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/13361493

Riigihangete seaduse muudatused. 1. jaanuarist jõustuvad riigihangete seaduse muudatused suunavad hankijaid enam hankeid planeerima, vähendavad nii pakkujate kui hankijate halduskoormust ning tagavad kiirema ja avalikkusele läbipaistvama hankemenetluse e-keskkonna kaudu. Hankijate ja pakkujate soovil kehtestatakse lihthangetele alates 2012. aastast lihtsustatud menetlusreeglid, alates 2012. aastast peab hankijatel olema hanke läbiviimiseks hankekord ja hankeplaan. Seadusest kaob nõue esitada hangetel alltöövõtjaid puudutavat teavet, hankija ja pakkuja saavad alltöövõtjaid puudutavad tingimused edaspidi sõnastada hankelepingus.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/13319040

Muudatused krediidiasutuste seaduses, Finantsinspektsiooni seaduses, investeerimisfondide seaduses, väärtpaberituru seaduses ja Tagatisfondi seaduses. Muudatustega antakse Finantsinspektsioonile piisavad õiguslikud meetmed sekkumaks panga või muu finantsinstitutsiooni tegevusse finantskriisi olukorras. Sätestatakse ka Vabariigi Valitsuse jaoks võimalus Eestis Finantsinspektsiooni järelevalve alla kuuluva krediidiasutuse aktsiad sundvõõrandada, kuid seda üksnes äärmise vajaduse korral. Samuti tõstetakse hoiuste hüvitamise piirmäära 50 000 eurolt 100 000 euroni ning lühendatakse hüvitiste väljamaksmise perioodi 3 kuult 20 tööpäevani. Lisaks täpsustavad muudatused Finantsinspektsiooni koostööd teiste EL liikmesriikide finantsjärelevalve asutusega. Muudatused hakkavad kehtima 1. jaanuarist.

Keskkonnaministeerium

Alates 1. jaanuarist 2011 on pakendite tagatisraha määrad senise 50 sendi asemel kolm eurosenti ja ühe krooni asemel kuus eurosenti. Seega on pärast eurole ümberarvutusel kasutatud ümardamist tagatisraha veidi väiksem kui 2010. aastal.
Riigi Tataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122010022

2011. aastal toimuvad korraldatud jäätmeveo konkursid riigihangete seaduse kohaselt. Lisaks on muudetud jäätmeseadust ja riigihangete seadust selliselt, et riigihangete seaduses üldiselt lubatud sisetehingu võimalus ei laiene korraldatud jäätmeveo hangetele. Seega ei saa kohalikud omavalitsused korraldatud jäätmeveol endale kuuluvalt äriühingult teenust osta ilma avaliku konkursita.
Jäätmeveo konkursside korraldamine riigihangete seaduse alusel võimaldab seniseid arvukaid vaidlusi esmaselt lahendada ka riigihangete vaidluskomisjoni kaudu, mis eeldatavalt kiirendab konkursside korraldamist.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/117122010037

2011. aastast tõusevad jäätmete ladestamisel makstavad saastetasud. Näiteks on tavajäätmete saastetasu 225 krooni ehk 14,38 eurot tonni kohta (2010. aastal vastavalt 188 krooni tonni kohta). Saastetasu moodustab 20–80 protsenti kliendihinnast, seega võib tõus mõjutada segajäätmete teenuse hinda ka elanikele. Samas ei puuduta hinnatõus liigitikogutud ja taaskasutatava jäätmete käitlemise tasusid, vaid ainult prügilasse ladestatavate jäätmete teenustasusid. Saastetasu kannab endas sõnumit – sortige rohkem, vähendage segajäätmete kogust. Prügilatesse ladestavate jäätmete saastetasude tõus kiirendab ka segajäätmete energiakasutust.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/117122010040

2011. aasta 1. jaanuarist on vee erikasutusluba vajalik juhul, kui tööd on seotud vähemalt ühe hektari suuruse veekoguga. Väiksemate veekogude puhul (näiteks koduaia tiigid) ei ole vee erikasutusloa taotlemine vajalik.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/123122010041

Kaitseministeerium

Rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus. Seadusemuudatusega ajakohastati riigikaitselisi termineid ning nimetati senise sõjalise kaitse strateegiline kava ümber riigikaitse strateegiaks. Seaduse alusel kehtestatav riigikaitse strateegia lähtub uuest julgeolekukäsitlusest, mille kohaselt peab riigikaitse, olemaks efektiivne, hõlmama lisaks sõjalisele kaitsele ka teisi olulisi eluvaldkondi. Riigikaitse strateegia käsitleks seetõttu lisaks sõjalistele küsimustele ka riigikaitse teisi aspekte: tsiviilsektori toetust sõjalisele kaitsele, rahvusvahelist tegevust, elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamist ning sisejulgeoleku ja psühholoogilise kaitse tagamist.

Lisaks viib seadusemuudatus omavahel kooskõlla rahuaja riigikaitse seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse ning täpsustab kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppekavade kehtestamist. Ühtlasi täpsustatakse eelnõus sõjaaja üksuste ja reservüksuste mobiliseerimise ja formeerimise kavade kehtestamisega seonduvat.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/13315351

Kaitseväe korralduse seaduse muudatused seoses kaitseväe aktsiisilao loomisega. 16. detsembril võeti Riigikogu poolt vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus. Seni on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse regulatsioon olnud suunatud eraõiguslikest juriidilistest isikutest aktsiisilaopidajatele, kuid seadusemuudatusega luuakse kaitseministeeriumi valitsemisalasse aktsiisiladu seoses lennuvälja asutamisega Ämaris. Lennuväljal asub lennukikütuse hoidla, mille opereerimiseks on vajalik asutada aktsiisiladu. Aktsiisiladu asutatakse Lennubaasi territooriumile ning aktsiisiladu hakkab pidama kaitseväe nimel õhuväe struktuuri kuuluv Lennubaas oma struktuuriüksuste kaudu.

Kaitseministri määruse "Kutsealusel kaasasolevate dokumentide ja esemete loetelu ajateenistusse asumisel" muudatused. Määrusemuudatusega täpsustatakse kutsealusel ajateenistusse asumisel kaasas olevate keelatud esemete loetelu. Määruse kohaselt ei või kutsealune ajateenistusse asumisel kaasa võtta relvi ja laskemoona, lõhkematerjale jm pürotehnilisi tooteid, ohtlikke kemikaale, alkoholi, ravimeid (välja arvatud arsti poolt määratud ravimid) ning hasartmänge. Varem polnud õigusaktides kutsealuste poolt teenistusse tulles kaasavõetavate keelatud esemete loetelu määratud.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/117112010006

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

2. jaanuaril 2011 jõustuvad meresõiduohutuse seaduse muudatused, millega täpsustatakse tooteid valmistava või teenuseid osutava isiku tunnustamise regulatsiooni. Näiteks tunnustamisele kuuluvate tegevusvaldkondade loetelu täiendatakse reederi-, laeva-, sadama- ja sadamarajatise turvaülema väljaõppe korraldamise ning laevade agenteerimise tegevusalaga.

Seadusemuudatusega laiendatakse väikelaeva juhtimisõigust isikutele, kes omavad laevajuhi või siseveelaeva laevajuhi erialast haridust. Väikelaeva juhtimisel piisab isikut tõendavast dokumendist, väikelaevajuhi tunnistust ja teisi dokumente ei pea kaasas kandma.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/13329320

Sotsiaalministeerium

1. jaanuarist 2011 võivad arstitudengid arsti abilisena praktiseerida. Siiani oli arstiteaduskonna üliõpilastel õppetöö välisel ajal võimalik oma teadmisi ja oskusi arendada vaid õe juhendamisel ja vastutusel. Tervishoiuteenuste korraldamise seadusemuudatuste jõustumisel on aga arstiteaduskonna tudengitel võimalus töötada ka arstide järelevalve all.

1. jaanuarist 2011 saavad töötud tööproovi võimaluse. Programmi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2010-2011" muudatus võimaldab järgmisest aastast töötutel pakutaval kohal töötamist järele proovida ning tööandjal veenduda inimese sobivuses enne töösuhte sõlmimist. Lisaks laiendatakse koolituskaardi ning muid tööturuteenuste võimalusi. Muudatuse tulemusena kiirenevad ümberõppe saamise võimalused. Lisaks makstakse uuest aastast stipendiumit vabatahtlikul tööl osalemise eest.

Puuetega inimestele pakutavate teenuste osas laiendatakse sihtgruppi – 2011. aastal on programmis võimalik osutada mitmeid teenuseid (abistamine tööintervjuul, töökoha või –vahendite kohandamine jne) ka täiskoormuses õppivale töötukassas registreeritud puudega töötule. Palgatoetuse saamise tingimused viiakse aga tagasi endistele alustele, mis tähendab, et palgatoetusega saab tööle võtta ainult pikaajalisi töötuid või töötuid, kes on vabanenud vanglast. Noorte palkamisel kehtib soodsam kord – noor saab palgatoetust juba siis, kui on olnud 6 kuud töötuna registreeritud. Ainsa erisusena palgatoetuse osas jääb võimalus sõlmida tähtajalisi lepinguid.

Põllumajandusministeerium

1. jaanuaril 2011 jõustub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus. Seadusega nähakse ette Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise alused ja kord ning neid rakendavad asutused, samuti täiendavate otsetoetuste saamise nõuded ja kord, riikliku järelevalve teostamise alused ja ulatus ning vastutuse seaduse rikkumise eest.
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/13315520

Uuest aastast tõuseb koolipiima toetuse määr. Alates 1. jaanuarist 2011 suurendatakse põllumajandusministri määrusega riigipoolset toetuse koolipiimale kolmelt kroonilt 60 sendilt neljale kroonile ja kuuele sendile (23-lt eurosendilt 26-le eurosendile).
Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/124112010006

Haridus- ja teadusministeerium

1. jaanuaril 2011 hakkab kehtima hariduslike erivajadustega õpilaste klassides ja rühmades õppe ja kasvatuse korraldamise alused ning õpilaste klassi või rühma vastuvõtmise või üleviimise, klassist või rühmast väljaarvamise ning ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja kord. Nimetatud määruse koostamise tingis uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmine Riigikogu poolt käesoleva aasta juunis.

Lapse erilasteaeda või –rühma vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord. Määruse eesmärgiks on sätestada erivajadustega laste erilasteaeda, lasteaia sobitus- või erirühma vastuvõtmise ning sealt väljaarvamise alused ja kord. Varemkehtinud määrusega võrreldes on loodud regulatsioon ka sobitusrühma vastuvõtmise tingimuste ja korra osas. Sobitusrühm on rühm, kus teiste laste kõrval on erivajadustega lapsed, kellele on võimalik rakendada teistsugust päevareюiimi, võimalusel osutada ravi ja rehabilitatsiooni.

Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava. Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatakse põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava valitsuse määrusega ning see hõlmab nii lihtsustatud, toimetuleku- kui hooldusõpet. Muutused haridussüsteemis ning ühiskonnas on tinginud vajaduse nüüdisajastada intellektipuudega laste õppe korraldust ja sisu. Intellektipuudega õpilased õpivad Eestis sõltuvalt oma puude raskusastmest kolmel erineval tasemel: lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele. Õppekavas on oluliselt jõukohastatud õppe sisu, õppekava on muudetud paindlikumaks, et tagada võimalused õpilaste individuaalsuse, sh väga erineva arengutaseme ja –potentsiaali arvestamiseks. Lihtsustatud õppe puhul on enam on arvestatud õppekava rakendamisvõimalusega individuaalse õppekava alusel klassis, kus teised õpilased õpivad põhikooli riikliku õppekava järgi ning esmakordselt on lihtsustatud õppesse lisatud valikained.

Põhikooli riiklik õppekava. Uuendatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse vastuvõtmisega tekkis vajadus viia põhikooli riiklik õppekava seadusega kooskõlla. Lisaks sellele viiakse riikliku õppekava üldosadesse ja ainekavadesse sisse tehnilist laadi täpsustusi ja parandusi, mille vajalikkus ilmnes seoses määruste rakendamisega.

Gümnaasiumi riiklik õppekava. Gümnaasiumi riiklik õppekava viiakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kooskõlla. Gümnaasium peab pakkuma vähemalt kolme õppesuunda. Lisaks sellele viiakse riikliku õppekava üldosadesse ja ainekavadesse sisse tehnilist laadi täpsustusi ja parandusi, mille vajalikkus ilmnes seoses määruste rakendamisega. Kuigi muudatused on enamjaolt sõnastuslikud ja täpsustava iseloomuga, tehakse võrreldes kehtiva gümnaasiumi riikliku õppekavaga väiksemaid muudatusi enam kui pooltes üldosa paragrahvides.

Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest on riiklikes õppekavades täpsustatud hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorraldusega ja mittestatsionaarse õppega seonduvat regulatsiooni, mida varasemalt reguleerisid eraldi ministri määrused, kuid uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on vastavad sätted esitatud riiklikes õppekavades.

Lisaks jõustuvad uue aasta algusest veel mitmesugused kohustused põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendussätetest. 1. jaanuarist 2011 rakendatakse transpordi korraldamise nõuet – kui elukohajärgses koolis ei ole võimalik korraldada õpet tulenevalt õpilase hariduslikust erivajadusest, on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud koostöös teiste koolidega tagama õpilasele hariduse omandamise võimalused nõustamiskomisjoni soovituste kohaselt. Kui õpilane asub nõustamiskomisjoni soovitusel õppima väljaspool elukohajärgse valla või linna haldusterritooriumi asuvasse kooli, on elukohajärgne vald või linn kohustatud korraldama transpordi või hüvitama õpilase sõidukulud. Transpordi korraldamine ja sõidukulud hüvitatakse valla- või linnavalitsuse kehtestatud korras, välja arvatud kui sõidukulud hüvitatakse riigieelarvest ühistranspordiseaduses kehtestatud korras.

Kõrgharidusstandardi muudatused. Vastavalt ülikooliseadusele, rakenduskõrgkooli seadusele ja erakooliseadusele nimetab valitsus kõrgharidusstandardi lisas üks kord aastas õppekavagrupid, milles hindamisel osalenud õppeasutusel on õigus õpet läbi viia ning akadeemilisi kraade ja diplomeid välja anda.
Õppeasutustele õppe läbiviimise õiguse andmine õppekavagruppides annab neile õiguse väljastada kõrgharidust tõendavaid riiklikke lõpudokumente. Kõik lõpudokumendid, mille väljastamiseks on õppeasutusele õigus antud, on riiklikult tunnustatud.

Õppe läbiviimise õigus antakse õppekavagruppides “Humanitaaria”, “Keeled ja kultuurid”, “Muusika ja teatrikunst”, “Sotsiaalteadused“, “Ärindus ja haldus”, “Bio- ja keskkonnateadused“, “Füüsikalised loodusteadused“, “Arhitektuur ja ehitus”, ”Tehnika, tootmine ja tehnoloogia”, “Põllumajandus, metsandus, ja kalandus“, “Veterinaaria“, “Isikuteenindus“, “Sisekaitse“.

Õppe läbiviimise õigus antakse Eesti Maaülikoolile, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu Ülikoolile, Euroakadeemiale, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustele, Sisekaitseakadeemiale, Tallinna Tehnikakõrgkoolile, Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolile. Õppe läbiviimise õigus antakse tähtajatult või tähtajaliselt.

valitsus.ee

---