Juhul kui tulevane tegevusvaldkond kapitalimahutusi ei nõua, saab alates järgmisest aastast asutada osaühingu ilma osakapitali sissemakseta.
„Näiteks kui ettevõtlik inimene soovib hakata äriühingu kaudu pakkuma mõnd nõustamisteenust, siis ei ole ju selleks tegelikult vaja muud, kui head teadmistepagasit ja pealehakkamist. Hea nõu andmiseks ei ole vaja 40 000 krooni, mida hetkel äriseadustik osaühingu asutamiseks nõuab,“ selgitas Niklus.
Seetõttu võimaldatakse edaspidi luua osaühing selliselt, et osakapitali rahaline sissemakse tehakse eelkõige siis, kui selleks on reaalne vajadus. Muudatuse kohaselt on võimalik asutada osaühing, mille osakapitali moodustavad nõuded osanike vastu, kes vastutavad tegemata sissemaksete ees kuni selle summa ulatuses, mida nad sissemaksena teha on lubanud.
Kui osaühingul tekivad makseraskused ning võlausaldajatel ei ole võimalik oma nõudeid osaühingu vara arvel rahuldada ja kuulutatakse välja pankrot, siis hiljemalt sel hetkel nõuab pankrotihaldur tegemata sissemaksed osanikelt sisse.
„Viimane säte on vajalik selleks, et ettevõtluse edendamisel ei jääks kaitseta võlausaldajad. Kui me võlausaldajaid ei kaitse, siis jõuame majanduse edendamise asemel vastupidise tulemuseni, kus võlausaldajate võimalikud pankrotid ettevõtlust pidurdama hakkavad," lisas Niklus.
Justiitsministeerium
