30.11.2017 Neljapäev
Põhiseaduskomisjon arutab valimisringkondade piiride muutmist
Riigikogu põhiseaduskomisjonis küpseb plaan joonistada ümber seniste valimisringkondade piirid, ettepanekutes varieerub ringkondade hulk seitsmest 16-ni, kirjutab Postimees.
Riigikogu põhiseaduskomisjon on algatanud arutelu valimisringkondade muutmiseks 2023. aasta valimisteks. Viimati andis oma seisukohtadest komisjonile aru vabariigi valimiskomisjon, kes töötas läbi kuus ettepanekut valimisringkondade muutmiseks.
Valimisringkondade piiride muutmiskava tingib olukord, kus senised ringkonnad muutuvad suuruse poolest aina ebavõrdsemaks. Nii jagatakse järgmistel riigikogu valimistel kahes suurimas valimisringkonnas välja kokku 27 mandaati, samal ajal kui neljas väiksemas 25. Sellise olukorra on tekitanud rahvastiku jaotuse muutumine viimase 20 aasta jooksul, mil inimesed on koondunud Tallinna ja selle ümbrusse.
Kõik äärmuslikud ettepanekud jäeti kõrvale ning järele jäi kolm realistlikumat variant. Kõige tõenäolisemalt käiku mineva ettepaneku järgi jääks senise 12 valimisringkonna asemel alles seitse, millest kahes jagataks välja 13 ja viis 15 mandaati. Selle sobivust nendib ka valimiskomisjon oma kirjas põhiseaduskomisjonile, sest see vastab kõigile nendele pandud ülesannetele.
Samas tekiksid siis valimisringkonnad, kuhu kuuluksid nii suuruse kui ka kõige muu poolest väga erinevad maakonnad, näiteks Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Järvamaa.
Politoloog Vello Pettai kinnitusel tooks see kaasa täiesti uue olukorra, sest valijabaas muutuks põhjalikult. "Näiteks Ida-Virumaal on Keskerakond aastate jooksul võtnud ära suure hulga mandaatidest. Kui Ida- ja Lääne-Virumaa kokku lüüa, siis peavad nad oma strateegiat nüüd muutma," sõnas ta ning lisas, et kampaaniatesse tooks see täiesti uue kandidaatide selekteerimise strateegia.
Teise variandi järgi loodaks kümme ringkonda, kus ringkondade suurus varieeruks kaheksast 12 mandaadini. Ent sel juhul satuksid kokku Saare-, Hiiu-, Pärnu- ja Raplamaa. Kolmanda variandi järgi oleks ringkondi 16, mis tähendab, et juba ainuüksi Tallinnas tekiks viis ringkonda.
Põhiseaduse ühe koostaja, nüüdse presidendi nõuniku Liia Hänni sõnul oleks hea, kui uued ringkonnad kattuksid regionaalpoliitiliselt samalaadses seisus olevate maakondadega.
Pettai sõnul tasub plaane kaaludes mõelda sellele, mida soovitakse ringkondade muutmisega saavutada. "Küsimus on ka selles, kui palju erakondi me tahame. Kui igal pool on väiksed ringkonnad, siis jääb meil Eestisse ka vähem erakondi. Kui ringkonnad on suuremad, siis tuleb ka rohkem erakondi," rääkis politoloog.
