ERJK tahab erakondade sundlõpetamist reguleerivat seadustikku
Põhiseaduse kohaselt võib ainult kohus õiguserikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida, kuid komisjoni hinnangul ei ole õiguslikult reguleeritud, milliste kuritegude toimepanemise korral peaks kuritegu tingima erakonna sundlõpetamise.
Õigusselguse puudumise tõstis päevakorrale küsimus, kas Keskerakond kui kuriteo toimepanemises süüdi mõistetud erakond langeb põhiseaduses määratletud tingimuse alla, mille kohaselt on keelatud ühingud, liidud ja erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.
ERJK pöördus riigikogu põhiseaduskomisjoni, justiitsministeeriumi ja õiguskantsleri poole ettepanekuga reguleerida seaduse tasemel kriminaalvastutust sätestava seadusega vastuolus olevat tegevust praktiseerivate erakondade tegevuse lõpetamise alused ja kord ning sätestada alused, mille puhul võib pöörduda kohtu poole erakonna sundlõpetamise avaldusega.
Komisjon on analüüsinud erakonna tegevust sätestavaid õigusakte ja leidnud, et just nendes küsimustes, mis puudutavad erakonna õigusrikkumisi, ei ole kehtivad aktid piisavalt selged ning ei taga erakondade tegevuses selgust ja korrastatust.
Komisjoni hinnangul ei saa demokraatlikus õigusriigis olla lubatav, et mis tahes erakond saab õiguskorda rikkudes luua endale eeliseid, mis kujundavad ebaõigesti valijate eelistusi ja moonutavad sel moel demokraatliku riigikorralduse olemust.