Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase sõnul aitavad eelnõuga plaanitavad ümberkorraldused vähendada riigiasutustes dubleerimist ja muuta riigi efektiivsemaks, mis on praegusel kokkuhoiu perioodil eriti oluline. Samuti aitavad muudatused luua tema sõnul vajaliku struktuuri, et toetada digireformi elluviimist.
Muudatused ministeeriumides
Komisjoni liikme Helir-Valdor Seedri hinnangul ei ole ministeeriumide tööjaotuses tehtavad muudatused aga mõistlikud. „Täitevvõimu asutustes on tehtud viimastel aastatel ümberkorraldusi liiga tihti ning ka nüüdne eelnõu killustab funktsioone eri ametkondade vahel,“ ütles Seeder ning lisas, et samuti ei toeta ta riigisekretäri juriidilise hariduse nõude kaotamist. Tema sõnul on riigisekretäril kui kõrgel riigiametnikul juhtiv roll just riigiõiguse tippeksperdina. Valitsuse algatatud eelnõu kohaselt korraldatakse justiitsministeerium uue aasta algusest ümber justiits- ja digiministeeriumiks, millele antakse üle ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu valdkonna ülesanded.
Muudatuse järgi liiguvad justiits- ja digiministeeriumi digiühiskonnapoliitika, avalike e-teenuste, digiarengu ja küberturvalisuse, riigi infosüsteemide, kesksete võrgu- ja infosüsteemide ning telekommunikatsiooniga seotud ülesanded. Lisaks liiguvad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi alt justiits- ja digiministeeriumi valitsemisalasse riigi infosüsteemi amet, riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia keskus, riigi infokommunikatsiooni sihtasutus ja Eesti interneti sihtasutus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse viiakse eelnõu kohaselt ligipääsetavuse, maakasutuspoliitika, ruumilise planeerimise ning maa- ja ruumivaldkonna teemad, mis praegu on regionaal- ja põllumajandusministeeriumi valitsemisalas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse liigub regionaal- ja põllumajandusministeeriumi alt ka loodav maa- ja ruumiamet.
Siseministeerium saab eelnõu kohaselt enda ülesandeks elanikkonnakaitse kavandamise ja koordineerimise. Siseministeerium on juba praegu elanikkonnakaitse arendamise eestvedaja ning päästeamet täidab elanikkonnakaitse asutuse ülesandeid, kuid seni pole elanikkonnakaitse juhtasutus õiguslikult sätestatud.
Muudetakse riigisekretäri ametinõudeid
Muudatuse kohaselt ei hakka siseministeerium juhtima teiste ministeeriumide elanikkonnakaitse tegevusi ega nende valdkondlikke arendusi, vaid koordineerima üldist elanikkonnakaitse poliitikat. Lisaks muudetakse eelnõuga riigisekretäri ametinõudeid ja kaotatakse 1995. aastast kehtinud juriidilise kõrghariduse nõue. Seletuskirja kohaselt on riigisekretär tippjuht, kelle roll eeldab laiaulatuslikke teadmisi ja kogemusi mitte üksnes õigusalal, vaid ka halduse, juhtimise ja poliitika valdkonnas. Seletuskirjas märgitakse ka, et õigusalaste ülesannete täitmisel saab riigisekretär toetuda riigikantselei õigusekspertidele.
Komisjoni istungil tutvustasid eelnõuga plaanitavaid muudatusi justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Kaidi Meristo. Põhiseaduskomisjon tegi juhatusele ettepaneku võtta Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu täiskogu istungi päevakorda 14. oktoobril.
