Eelnõuga seatakse kollektiivsele esindushagile minimaalne nõudega ühinenud tarbijate arv – kümme inimest, kui kohtusse pöördub tarbijaühendus, või 20 inimest, kui hagiavalduse esitab riigiasutus.
Lisaks tegi komisjon teise lugemise eel eelnõusse täpsustuse, et oleks üheselt selge, et kollektiivse esindushagi menetlust kohaldatakse üksnes füüsiliste isikute kollektiivsete huvide rikkumise korral. Veel nähakse ette, et kollektiivse esindushagi menetluses tehtud lahendid tehakse avalikult teatavaks, kuna nende vastu on suure tarbijate arvu tõttu avalik huvi.
Eesmärk on kaitsta tarbijaid
Õiguskomisjoni esimees Andre Hanimägi ütles, et eelnõu annab hoovad tarbijate paremaks kaitsmiseks. „Uus menetlusliik võimaldab pädeval asutusel minna kannatanute nõusolekul kohtusse, et probleemselt teenusepakkujalt ühiselt kahju hüvitamist nõuda. Tänu kollektiivsele esindushagile ei pea tarbija kohtusse pöörduma ise, samuti ei jää talle kulude kandmise riski.“
„Direktiivi eesmärk on kaitsta tarbijaid, kuid samas tugevdada ka tarbijaühenduste tegevust. Kuna Eestis neid eriti pole, pidasime õigeks anda kollektiivse esindushagi esitamise õigus ka valitsusasutustele ehk tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile, finantsinspektsioonile ning andmekaitse inspektsioonile. Loodame, et see muudatus innustab tarbijaühenduste loomist, mis kaitseksid tõhusamalt tarbijate huve,“ lausus Hanimägi.
Eelnõu järgi antakse kollektiivse esindushagi esitamise õigus tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametile, finantsinspektsioonile ning andmekaitse Inspektsioonile, samuti teistele pädevatele üksustele, kes kantakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peetavasse nimekirja. Peale selle võib hagi esitamise õiguse anda kohus.
Uus võimalus Eesti õigusruumis
Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega soovitakse tarbijatele tagada kollektiivse esindushagi menetluse kättesaadavus liikmesriikides. Eesmärk on suurendada tarbijate usaldust, edendada ausat konkurentsi ja luua siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsemad võimalused. Tegu on Eesti õigusruumis uue võimalusega, kus kohtumenetluses saavad menetlustoiminguid teha pädevad asutused, mitte kahju kannatanud tarbijad.
Piiriülese kollektiivse esindushagi saab esitada Euroopa Komisjoni peetavas nimekirjas olev pädev asutus või organisatsioon, mille on nimetanud Euroopa Liidu liikmesriik.
Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse ehk kollektiivse esindushagi menetluse loomise eelnõu on riigikogu täiskogu istungil teisel lugemisel kolmapäeval.
