Notarite Koja esimees Merle Saar-Johanson tõdes kohtumisel, et viis kuud valitsuse laual seisnud eelnõu ei ole seotud ainult notarite endiga, vaid laiemalt Eesti õiguskeskkonna toimimisega. „Notariteenust vajatakse üle Eesti ja stabiilselt, kuid me ei suuda lähiajal ilma muudatusteta seda enam pakkuda,“ rõhutas ta.
Tasude tõstmine pole luksus, vaid ellujäämine
„Juba praegu ei kandideeri keegi väikelinnade vabadele notarikohtadele – näiteks polnud Jõhvisse alguses ühtegi soovijat ja Pärnusse kandideeris vaid üks,“ selgitas Saar-Johanson komisjonile. „Samas kandideeris hiljuti Tallinna notarikohale üheksa inimest, kellest üle poole olid juba ametis olevad maanotarid.“
Kohtumisel tõstatati ka notarite käibeerinevuse küsimus – miks peaks notaritasusid tõstma, kui mõnel Tallinna ja Tartu notaril on juba praegu oma ametivendadest märksa suuremad käibed? Saar-Johansoni sõnul ei taotle notarid tasude tõstmist selleks, et tippe toetada, vaid selleks, et põhi ei murduks.
„Eelnõu keskendub toimingutele, mida tehakse alla omahinna, sest need mõjutavad väiksema käibega büroosid kõige enam. Kui soovime notariteenust igas maakonnas, peab süsteem võimaldama büroodel toime tulla ka seal, kus kinnisvarahinnad on madalamad,“ tõdes Saar-Johanson.
Ta lisas, et maanotaritel on palju sotsiaalset olulist tööd, aga pole tasuvat tööd. „Vajadus teenuse järele on maapiirkondades püsinud stabiilsena, keskmiselt teevad notarid väljaspool Tallinnat ja Tartut 2500 toimingut aastas,“ sõnas ta.
Õiguskomisjoni liikmed uurisid kohtumisel veel, et kas tasud võiks olla hoopis turupõhised. Saaremaa notari Katrin Sepa sõnul oleks sellisel juhul inimeste jaoks kulud hoopis suuremad. „Notaritasud tehti vabaks näiteks Hollandis, kus läksid tasud oluliselt kallimaks ja võrdsustusid advokaatide tunnihinnaga,“ rääkis ta.
Õiguskomisjoni esimees Andre Hanimägi sõnas pärast kohtumist, et komisjon mõistab notarite piirkondliku jätkusuutlikkuse muret. „Saame aru, et tasude tõus pole kunagi meeldiv, aga samas on notarite kättesaadavuse säilitamine oluline ka mujal kui ainult Tallinnas ja Tartus,“ ütles ta. „Õiguskomisjon on valmis eelnõu toetama.“
Õiguskomisjon edastab pärast kohtumist info fraktsioonidele, kus jätkub edasine arutelu.
Eestis tegutseb 87 notarit. Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mida rahastavad notarid ning mille tegevuse üle teostab järelevalvet justiits- ja digiministeerium.
