Notarite koja esinaise Merle Saar-Johansoni sõnul on viimasel ajal sagenenud katsed teha kahtlaseid tehinguid. „Notarid saadavad üksteisele hoiatusteateid, et ennetada riskantseid tehinguid, mis võivad kahjustada ühe osapoole huve. 2023. aastal saatsid notarid 82 sellist teadet kahtlaste tehingute ja isikute kohta, kes püüdsid neid sõlmida, kuid möödunud aastal kasvas selliste teadete arv juba 111-ni,“ selgitas ta.
Eakad on sattunud lähedaste surve alla
Saabunud hoiatusteadete põhjal joonistub välja selge trend: notarid puutuvad üha sagedamini kokku juhtumitega, kus eakaid püüavad ära kasutada eelkõige nende lähedased. „Sageli on olukord selline, kus kingisaaja broneerib notarisse aja, et sõlmida kinkeleping, kuid kohale jõudes selgub, et eakas „kingituse tegija“ ei taha tegelikult midagi ära anda,“ selgitas Saar-Johanson.
Näiteks broneeriti ühes notaribüroos tehing, mille kohaselt eakas inimene soovis väidetavalt kogu oma kinnisvara lastele kinkida. „Notaribüroosse jõudes ei osanud ta aga selgitada, miks ta tuli ja kus ta elab. Selgus, et lapsed soovisid tema vara veel tema eluajal ära jagada. Loomulikult keeldus notar sellist tehingut kinnitamast,“ rääkis Saar-Johanson.
Teisel juhul pöördus notaribüroosse eaka naise tütar, väites, et ema soovib oma korteri talle kinkida. Vestluse käigus jõudis notar aga järeldusele, et eakas naine vajab ilmselt hoopis eestkostet, sest ta ei teadnud, kus ta viibib ega mõistnud tehingu olemust. Seetõttu keeldus notar tehingut kinnitamast. „Sellistel juhtudel pöörduvad notarid kohalike omavalitsuste poole, et vajaduse korral saaks kohus määrata inimesele eestkostja,“ lisas Saar-Johanson.
„Notar tagab, et kõik tehingu osapooled on võrdsetes tingimustes, sõltumata nende finantsilisest või sotsiaalsest taustast,“ rõhutas Saar-Johanson. „Ta tagab juriidilise turvalisuse ka olukordades, kus üks osapool on tehingu mõttes eelisseisundis. Praktikas esineb selliseid olukordi sageli.“
Eriti oluline roll on notaritel Tallinna ja Tartu välistes piirkondades, kus juurdepääs juristidele on piiratud. „Maapiirkondades või väiksemates linnades, kus võib üldse puududa kohalik õigusteenus, on notar sageli ainus juriidiline spetsialist, kelle poole eakad saavad pöörduda, isegi ilma eelneva broneeringuta,“ lisas ta.
Pettused ja kahtlased äritehingud
Lisaks peresisestele pettustele puutuvad notarid sageli kokku kahtlaste äritehingutega, kus üks osapool on juba eksiteele viidud ja valmis sõlmima enda jaoks ebasoodsa tehingu. Näiteks pöördus möödunud aastal ühe notari poole Eestis registreeritud ettevõte, mille esindajad olid Rootsi residendid, kuid pärinesid kolmandast riigist. Nad soovisid korraga osta mitu kinnistut, kuid tingimusel, et makse teostatakse alles hiljem. Kuigi notar selgitas sellise kokkuleppe riske, nõustus müüja nende tingimustega.„Kuigi kõik osapooled soovisid tehingut sõlmida, keeldus notar selle kinnitamisest, sest see oleks olnud selgelt müüjale kahjulik. See tekitas rahulolematust nii müüjas kui ka ostjas. Hiljem selgus, et ostjad olid saripetturid. See on hea näide sellest, et notar peab oskama keelduda tehingu kinnitamisest, isegi kui klient ise ei taju selle ohtlikkust,“ selgitas Saar-Johanson. Positiivse tendentsina tõi ta välja, et viimastel aastatel on vähenenud katsed kasutada tankiste Eesti osaühingute omandamiseks.
