Saar-Johanson märkis, et esmalt peab õppima mõistma tehisintellekti olemust ja selle praegust seisu ning saama aru võimalikest kaasnevatest ohtudest, samuti on vajalik välja selgitada, milliseid konkreetseid ülesandeid võiks tehisintellekt notarite töövaldkonnas tulevikus täita.
"Kas AI võiks iseseisvalt koguda vajalikud andmed registritest ja lisada need lepingutesse? Kas robot oleks võimeline otsustama, kas müüja vara on ühis- või lahusvara? Kas võib eeldada, et vigade arv muutub väiksemaks, kui robot andmed läbi töötab? Ilmselt peab lõplik kontroll jääma siiski inimese kanda," ütles Saar-Johanson.
Seni on Eesti olnud Notarite Koja esimehe sõnul digilahenduste arendamisel kindlalt esirinnas. "Eesti notariaadi 30 aasta kõige suuremaks saavutuseks on minu hinnangul see, et oleme saanud keskenduda oma põhitegevusele – inimeste nõustamisele – kaasaegsel moel ja pole muutunud käibe takistajateks. Seda suures osas tänu e-notarile ning kaugtõestamisele."
Saar-Johanson tõi välja, et juba aastal 2007 loodud e-notariga soovivad siiani tutvuda huvilised üle maailma ja ilmselt on just see programm üks oluline põhjus, miks Eestis on kinnisvaratehingute tegemine nii palju efektiivsem kui mujal Euroopas.
"Viitan siinkohal Maailmapanga Doing Business 2020. aasta raportile, mille järgi kui Eestis tuleb kinnisvara soetamisel läbida kolm protseduuri, mille kulu on 0,5 protsenti kinnisvara väärtusest, siis muudes Euroopa Liidu riikides tuleb keskmiselt läbida 5,1 protseduuri, mille kulu on 4,8 protsenti kinnisvara väärtusest," rääkis ta.
Teisest küljest seab see, et Eestis on kinnisvara soetamise kulud ühed Euroopa Liidu väikseimad, piirid notariaadi edasisele arengule. "Kui seni oleme väikese notariaadi väikeste ressurssidega iseseisvalt oma IT-arendustega hakkama saanud, siis nüüd paistab see minevat järjest keerulisemaks, muuhulgas seetõttu, et oleme järjest saanud juurde täiendavaid ülesandeid – näiteks nagu rahapesu tõkestamine," nentis Saar-Johanson.
Notarite Koja esimehe sõnul suudaks tõenäoliselt ka tehisintellekt analüüsida internetis leiduvaid andmeid ning tuvastada nende põhjal rahapesu olukordi. "Kuid kui selline lahendus nõuab sadu miljoneid eurosid, siis tundub, et peame ootama, kuni turul olevad lahendused muutuvad taskukohasemaks."
