Oleme saanud kinnitust, et nii idaraha kui ka krüptovarade toel saadud tulude kasutamine kinnisvara ostuks, aga ka teatud riskiriikidest pärit kodanike poolt siin kinnisvara soetamine on ohumärgid, millele tuleb erilist tähelepanu pöörata,
rõhutas Saar-Johanson pressiteates.
Tema sõnul on Venemaa sissetungi kontekstis kõige olulisem teadvustada, et notaritel on igapäevatöös otsene roll Ukraina ja laiemalt Lääne demokraatia eest võitlemisel, sest nad on eesliinis vastutavad sanktsioonide sisulise rakendamise eest.
Notarite Koja aastakoosolekul ütles Saar-Johanson, et koroonapandeemiast tingitud majandusseisak ei kestnud kaua ning pandeemia-aastad on olnud notariaadile edukad. Toimingute koguarv ja kaugtõestamise teel tehtud tehingute osakaal kasvasid jõudsalt.
Möödunud aastal tegid Eesti notarid kokku 334 261 ametitoimingut, mida oli 2020. aastaga võrreldes 12 protsenti rohkem, sealjuures kasvas ametitoimingute arv kõigis tööpiirkondades peale Valga.
Toimingute kasv tulenes peamiselt kinnisvaratehingutest – kui 2020. aastal tõestasid notarid 72 005 kinnisvaratehingut, siis 2021. aastal 88 155 kinnisvaratehingut, mis tähendab, et kinnisvaratehingute hulk kasvas aastaga ligi 20 protsenti. Kinnisvaratehingute kasvu veab endiselt Harjumaa, kus tehti aastaga 46 750 ehk 53 protsenti kõigist kinnisvaratehingutest.
Lisaks kinnisvaratehingutele kasvas möödunud aastal ka algatatud pärimismenetluste hulk – pea 18 protsendi võrra. "Selle nukra numbri taga on paraku oluline roll koroonapandeemial," nentis Saar-Johanson.
Kiiresti on hakanud kasvama kaugtõestamise teel tehtud tehingute hulk. Kui 2020. aastal tehti aastaga vaid 6 protsenti tehingutest kaugtõestamise teel, siis 2021. aastal tehti juba 22 protsenti tehingutest nii, et kõik osalejad ei kohtunud tehingu tõestamiseks füüsiliselt notaribüroos, vaid osalesid tehingus üle videosilla.
"Kaugtõestus ning möödunud aastal käivitunud hübriidtõestus on võimaldanud ühtlasemat tööjaotust eri piirkondade notarite vahel. Pandeemia tõttu sai kaugtõestamine tohutu tõuke ning tänaseks on sellest saanud Eesti notariaadi edulugu, mida tunnustatakse laialdaselt nii Eestis kui ka välisriikides," ütles koja esimees.
Eestis töötab praegu 88 notarit. Aasta alguses nimetati ametisse kaks uut notarit – Mall Vendel Tallinnasse ja Elvira Kirtjanova Rakverre, senine Võru notar Triin Tein asub tööle Tartus. Lisaks maakonnakeskustele töötavad notarid veel Narvas, Sillamäel, Räpinas, Otepääl, Sauel ja Elvas. Seega on notariteenused ja õigusalane nõustamine jätkuvalt inimestele kättesaadav kõikjal üle Eesti.
