"Võrrelduna pankrotimenetlusega peab uus menetlus olema võlgnikku motiveeriv ja võimaldama võlausaldajatele suuremat nõude rahuldamise määra," ütles Roopõld.

Ta märkis, et uus õiguslik regulatsioon maksejõuetuse vallas on igati tervitatav, kui see tõepoolest lahendab olemasolevat probleemi, mis on tuvastatud uuringute ja analüüside põhjal. Roopõld lisas, et seadusandja peab suutma hinnata seaduse mõju ja andma endale aru seaduse laiaulatuslikest tagajärgedest.

Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eesmärgiks peaks olema võlgnike ja võlausaldajate vahelistes suhetes jätkusuutlike lahenduste leidmine, mitte kellegi kohustustest vabastamine kellegi teise arvelt, ütles Roopõld. "Silmas tuleb pidada, et võlgade ümberkujundamine puudutab kõiki võlasuhteid. Võlausaldaja poolel, kelle nõuet võlgniku vastu ümber kujundatakse, võivad olla nii krediidiasutused, üürileandjad, kommunaalteenuste osutajad, riik ja teised eraisikud," selgitas ta.

Roopõld lausus, et lisaks võib võlgnikule antav võimalus, vabaneda võlast lõplikult ilma pankrotimenetluseta, mõjutada investorite arvamust investeerimiskeskkonna atraktiivsuse osas ja ka võlgnike vastutustunnet kohustuste võtmisel.

Võimaluse kohta, et seaduse rakendumisel langeb laenuturu aktiivsus, märkis Roopõld, et "lõplikud laenutingimused selguvad konkurentsis. Kui suurenevad riskid, et välja antavat raha ei saada enam tagasi, siis kindlasti vaadatakse kõigi turuosaliste poolt laenutingimustele kriitilise pilguga, et tagada edaspidi laenu tagasisaamine kliendi makseraskuste korral".

Roopõld lisas, et pangandussektori riske puudutavad välisarvamused, nende hulgas IMF-i seisukoht, on pidanud oluliseks lepinguliste kohustuste täitmise printsiibist kinnipidamist ning seda, et regulatsioon peaks motiveerima senisest enam laenuandja ja -võtja vahelist vabatahtlikku kokkulepet laenukoormuse vähendamiseks.

Roopõld märkis, et Eesti ei oleks esimene riik, mis võimaldaks füüsilistele isikutele võlgade ümberkujundamist. Vastavasisulised seadused eksisteerivad mõningates Euroopa riikides juba aastakümneid. "Seadusandja peaks endalt aga küsima, kas Eestis on vastavat seadust vaja just nüüd ja kas seadust tehakse üksnes seaduse pärast, et lisada viimane puuduolev kivi maksejõuetusõiguse müüri või lahendatakse reaalselt eksisteerivat probleemi," lausus Roopõld. "See, milliseid tagajärgi konkreetsed normid tegelikkuses kaasa toovad, sõltub juba aga sotsiaalsest ja majanduslikust kontekstist ning planeeritavate normide ning nende rakendamise kvaliteedist."

Swedbank on olnud kaasatud seaduse koostamise protsessi pangaliidu kaudu.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles teisipäeval BNS-ile, et seaduseelnõu seletuskiri on piisavalt pikk ja seal on kõiki võimalikke mõjusid proovitud välja tuua ja hinnata. "Aasta jooksul on tehtud piisavalt põhjalik töö." Vaher lisas, et mõjude analüüsi on teinud erinevad osapooled, kes on esitanud oma seisukohad. "Need on kõik hinnangulised," märkis ta.

Vaher ütles möödunud nädalal, et komisjon loodab eelnõu saata riigikogu suurde saali teisele lugemisele kuu aja jooksul. Vaher rääkis, et komisjon jääb enda poolt algatatud eelnõu põhimõtte juurde, mis võimaldab inimeste põhinõuete ümberkujundamist, mitte ei piiritle ümberkujundamist ainult lisanõuetega.

Vaher lisas, et seadus annab kohtule ette algsuuna otsuste langetamiseks. "Võlgade ümberkujundamise üks väga selge põhimõte on, et võlgade ümberkujundamise menetluses peavad võlausaldajad saama tagasi rohkem, kui nad saaksid pankrotimenetluses. Seaduseandja paneb võimalikult täpselt paika piirid, et tagada võimalikult ühtlane kohtlemine," rääkis Vaher.

Eesti Pank on avaldanud arvamust, et kuigi võlakaitseseaduse eelnõule menetluse käigus tehtud täpsustustega on mõnevõrra vähenenud ebamäärasus selles osas, mis põhimõtete järgi kohtunikud hindavad võlavähendamise ettepanekuid, tuleks võlavähendamise reegleid rohkem lahti kirjutada.

Eesti Panga president Andres Lipstok ütles septembri lõpus, võlakaitse seadus võib pärssida laenuturgu ja muuta laenuraha kallimaks.

Eelnõu eesmärk on pakkuda ajutistesse makseraskustesse sattunud füüsilistele isikutele võimalust võlad ümber kujundada ja vältida pankrotimenetlust.

BNS