See, milliseks kujuneb pensionide indekseerimise süsteem tulevikus,
sõltub uuest parlamendist ja koalitsioonist, ütles Reformierakonda
kuuluv Pevkur reedel BNS-ile.
Praegune indekseerimise süsteem ei võimalda pensione langetada, kuid
selle järgi tuleb indeksi arvestuslik langus viie aasta jooksul
tõusudega tasaarvestada.
Pevkur avaldas veendumust, et isegi, kui kehtima jääb praegune
pensionide indekseerimise süsteem, ei toimuks indeksi negatiivse
väärtuse tasaarvestamine järgmisel aastal. Selleks on aega mitu aastat.
Sotsiaalministeeriumis ette valmistatud valitsuse määruse eelnõu
kohaselt on tänavu pensioniindeksi väärtus 0,957 ehk arvestuslik
vähenemine on 4,3%. Kuna indeks on alla ühe, kinnitab valitsus
indeksi väärtuseks seaduse järgi 1,000.
Riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt on valitsusel kohustus
koos indeksi väärtuse kinnitamisega tasaarvestada tegelikust erinev
indeksi osa viie aasta jooksul. Tasaarvestamisel tuleb arvestada 2009.
ja 2010. aasta indekseerimist, mille tasaarvestatav suurus on miinus
0,003 ning koos selle aasta arvestusliku vähenemisega kujuneb
tasaarvestatavaks osaks miinus 0,046 ehk miinus 4,6 %. Selle,
millisel aastal ja kui suures ulatuses tasaarvestamine toimub, otsustab
seaduse järgi valitsus.
Pensionide indekseerimise süsteemi muutus oli osaks majanduskriisi
ületamise meetmete paketist. 2009. aastal leppis koalitsioon
riigieelarve kärbete raames kokku, et keskmine vanaduspension ei kasva
13,5% nagu nõudis indeks. Pensionid tõusid 2009. aastal ligi
viis protsenti ja ära jäänud tõusu lubas valitsus tasaarveldada viie
aasta jooksul. Keskmine vanaduspension kasvas kärbete tõttu 614 krooni
asemel 223 krooni.
Mullu indeks vähenes 9,1%. Kuna pensioniindeks peab olema
vähemalt 1,000 siis tõsteti pensionide samal tasemel säilitamiseks
indeksit arvestuslikult samas ulatuses ja tasaarveldati see varem ära
jäänud tõusuga. Pärast indeksi tasaarveldamist jäi tasaarvelduse osaks
0,3%.
BNS
