Eelkõige on eesmärgiks kehtivas õiguses sisalduvate lünkade kõrvaldamine ja regulatsiooni selguse tagamine ning samal ajal ka halduskoormuse vähendamine ja menetluste efektiivsemaks muutmine. Lähemalt kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna jurist Mart Kägu Kaubanduskoja "Teatajas".
Vastavate eelnõude puhul on tegemist mahuka dokumentatsiooniga ning käesolevas artiklis tutvustatakse seetõttu neid väga ülevaatlikult. Esmalt tuleb rõhutada, et tegemist on mitme erineva seaduse eelnõuga – planeerimisseaduse eelnõu ja ehitusseadustiku eelnõu. Lisaks veel nende rakendamise seaduse eelnõu.
Olgugi et tegemist on erinevate eelnõudega, tuleb rõhutada, et planeerimis- ja ehitusvaldkond on lahutamatult seotud ning sellest tulenevalt töötati ka eelnõud välja paralleelselt sama töögrupi poolt. Võrdlusriikidest käsitleti Taani, Soome, Norra, Saksamaa, Itaalia, Sloveenia, Uus-Meremaa ja Iirimaa vastava valdkonna õigust.
Planeerimisõiguse analüüsimisel leiti, et planeerimisõigus vajab selgete põhimõtete väljatoomist, menetluse korrastamist, ühtlustamist teiste sarnaste menetluste ning valdkondadega, sealhulgas keskkonnamõjude hindamise ja ehitusõigusega. Sellest lähtuti ka eelnõu väljatöötamisel. Planeerimisõiguse eesmärk on sätestada maakasutus- ja ehitustingimuste seadmise normid. Planeerimisseadus jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosa moodustavad üldsätted ja põhimõtted. Eriosa moodustavad erinevate planeeringuliikide menetlused (maakonnaplaneering, detailplaneering jne).
Planeerimismenetluses omab olulist rolli haldusorganite kaalutlusõigus, st haldusorgan kaalub erinevaid argumente ja teeb seejärel lubava või keelava otsuse. Mõistagi on keelduva otsuse puhul oluline saada aru otsuse tegemise alustest, sest sellisel juhul on tagatud ka efektiivne kaebeõigus. Kehtiv seadus on kahjuks puudulik just kaalutlusõiguse konkretiseerituse seisukohast. See on praktikas ka üks suuremaid probleeme. Teisisõnu, kaalutlusõiguse teostamisel peavad eksisteerima kõigele mõistetavad põhimõtted ja eesmärgid. Eeltoodud probleemi on arvestatud ka planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku koostamisel ning sätestatud on senisest selgemalt ja konkreetsemalt põhimõtted, mida peab arvestama vastavas menetluses.
Kindlasti väärib märkimist, et planeerimisõiguse kohaldamisala on eelnõu kohaselt kehtivast õigusest laiem ning kohaldub nii maa- kui ka veealadele, õhuruumile ja maapõuele, niivõrd kui see ei ole reguleeritud teiste õigusaktidega. Muuhulgas on püütud tagada huvitatud isikute parem teavitamine ja kaasamine planeerimismenetluses. Lisaks eeltoodule täiendatakse ja täpsustatakse üleriigilise, maakonna-, üld- ja detailplaneeringute regulatsiooni.
Ehitusseadustiku eelnõu koosneb samuti üld- ja eriosast. Üldosas kehtestatakse üldsätted ja -põhimõtted ehitusvaldkonnale. Samuti põhinõuded teatistele ning loamenetlustele. Eriosa moodustavad elektri-, maaparandus-, raudtee-, tee-, surve- ja tõsteehitised, samuti hoone energiatõhususe nõuded, ja avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitised. Ehitusõiguse käsitlemine koos eriehitiste ja -nõuetega on antud eelnõu olulisemaid eesmärke. Eelnõu koondab kogu ehitustegevusega seonduva regulatsiooni, mis tänasel päeval on mitmetes erinevates seadustes laiali. Muuhulgas eristab eelnõu ehitamise teavitamis- ja loakohustust. Teisisõnu öeldes on kehtiv regulatsioon üle vaadatud selliselt, et kaotada liigsed kohustused seoses ehitusloa taotlemisega, kui see sisuliselt ei oma tegelikult mingit tähtsust. Olulise muudatusena hakkavad ehitusõiguse teavitamis- ja loamenetlused toimuma ehitisregistris elektrooniliselt. Lisaks on eelnõus menetlused ja loaregulatsioonid erivaldkondades ühildatud, mistõttu peaks paranema menetluste selgus ja arusaadavus.
Tuleb rõhutada, et eelnõudes välja pakutud lahendused ei ole kindlasti muutumatult paigas. Lõpliku kuju võtavad eelnõud käesoleva aasta jooksul toimuma hakkavate arutelude käigus. Ka Kaubanduskoda osaleb aktiivselt aruteludes. Eeltoodust tulenevalt märgib Kaubanduskoda, et kõik kommentaarid ja arvamused seoses planeerimis- ja ehitusseadustiku eelnõudega on oodatud aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. hiljemalt 31. märtsiks 2012. Kõnealused eelnõud leiate Kaubanduskoja kodulehelt www.koda.ee rubriigist „Aktuaalsed eelnõud“.
Mart Kägu
