President märkis, et ta saab lisaeelarve koos selle muutmiseks vajaminevate seadustega tervikuna välja kuulutada või tagasi lükata.
"Sellesse seadusesse on ühendatud 22 seaduse muudatused, mille jõustumisest sõltub riigi teine negatiivne lisaeelarve. Kui jätta seadus välja kuulutamata, ei jõustu seadusemuudatustest ainuski, ka need mitte, mille suhtes ükski ühiskonnagrupp pole protesti avaldanud," ütles Ilves pressiesindaja vahendusel.
President nimetas kahetsusväärseks olukorda, kus seaduste väljakuulutamise otsustamiseks jääb vähem aega, kui põhiseaduses ette nähtud kaks nädalat.
Riigikogu kiitis 18. juunil 55 poolthäälega heaks selle aasta teise negatiivse lisaeelarve, mis parandab riigi eelarvepositsiooni 6,1 miljardi krooni võrra. Uue kärpe üks eesmärke on vähendada eelarvedefitsiiti, et see mahuks euro kasutuselevõtuks vajaliku kolme protsendi piiresse.
Parlament võttis vastu ka riigi teise lisaeelarvega seotud teiste seaduste muutmise seaduse, mis suurendab käibemaksumäära praeguselt 18 protsendilt 20 protsendile. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt annab see maksutõus sel aastal juurde 700 miljonit krooni.
Samuti tõusevad gaasi-, mootorikütuse- ja tubakaaktsiis ning keskkonnatasud. Sigarettide aktsiis tõuseb viie ja mootorikütuste aktsiisid keskmiselt 10 protsendi võrra.
Muudatused puudutavad veel haigushüvitiste vähendamist. Tööandja hakkab haigestunud töötajale maksma neljanda kuni kaheksanda haiguspäeva eest senise 80 asemel 70 protsenti töötasust.
Samuti ei kompenseerita seaduse kohaselt tulevikus enam õppelaenu. Kompensatsioon jääb kehtima neile, kes esitavad avalduse 1. juuliks.
BNS