Pärast seaduse väljakuulutamist nentis president, et Eesti iga tööealist inimest puudutav töölepinguseadus ei ole arusaadav, selge ja täpne.
"Halvaks näiteks on viitamine Euroopa Liidu direktiivile kohas, kus direktiivi sisu tulnuks seaduse selguse huvides seaduses endas avada," kommenteeris president pressiesindaja vahendusel. "Kuidas suudab töötaja selgeks teha, kas temale lubatav puhkeaeg või öötöö korraldus on seaduslik, kui seadus isegi ei ütle, mis seaduslik on?"
Ilves märkis, et seaduste välja kuulutamata jätmisel on ranged juriidilised raamid, mille ületamine ei ole õigusriigis kohane. "Riigi majanduslik seis ei luba kasutada vaieldavat vetot ja sellega eelarvetasakaalu ohustada. Selgete põhiseadusest tulenevate vastuargumentideta tuleb nii lisaeealrve kui töölepingu seaduse muudatused välja kuulutada," märkis president.
Töölepinguseadus lükkab aastani 2013 edasi omal soovil või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele töötuskindlustushüvitise maksmise. Ka väheneb töötuskindlustushüvitis esimesel sajal päeval võrreldes 17. detsembril 2008 vastu võetud seadusega 70 protsendilt 50 protsendile ning alates 101. päevast kuni 360. päevani 50 protsendilt 40 protsendile.
Muudatuse kohaselt saab kehtestada erisusi öötöö piirangutes vaid kokkuleppel töötajaga või kollektiivlepinguga. Lisaks lükkab seadus 1. jaanuarini 2013 edasi riigieelarvevahenditest lapsepuhkuse hüvitamise töötasu alammäära alusel ja isapuhkuse hüvitamise keskmise töötasu alusel.
Sotsiaaldemokraadid, kelle vastuseis eelnõule viis nende eemaldamiseni koalitsioonist, teatasid, et seadus kaitseb vaid tööandjate huve ning rikub jämedalt 2008. aastal sõlmitud kolmepoolset kokkulepet. Seaduse vastu on olnud ka ametiühingud.
Sotside fraktsiooni esimehe Eiki Nestori sõnul on põhjust karta, et uue töölepinguseaduse jõustumine toob kaasa koondamislaine. "Me ei tea, kas töötuks jäänud inimesi on sügisel 10.000, 20.000 või 30.000. Kõik, kes te selle poolt hääletate, võtate nende inimeste taskust ühe kuupalga," lausus Nestor enne lõpphääletust riigikogus.
BNS