Rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi sõnul tõi asjalik arutelu esile ettevõtjate nägemuse riigieelarve aluseks olevate maksuseaduste rakendamise kohta. „Ka praegu on püütud järgida maksumuudatuste puhul, et need oleksid kehtestatud piisava etteteatamisega,“ ütles Vassiljev. Nimetatud asjaolusid võeti arvesse riigieelarve baasseaduse muutmisel. Vassiljevi hinnangul astuti sellega samm edasi. Kaubandus-Tööstuskoja ettepanek sisaldab täiendavalt nende seaduste jõustumisel kuuekuulise tähtaja kehtestamist seaduse tasemel. Vassiljev märkis, et ettepanek leidis komisjonis põhimõttelist mõistmist, kuid nõuab mõningast juriidilist ja sisulist analüüsi, et tagada riigieelarve koostamisel paindlikkuse ja ennustatavuse vahel tasakaal. „Mõju ettevõtluskeskkonnale, mis kaasneb pikema prognoositavusega, on kahtlemata positiivne,“ toonitas Vassiljev.
Kaubandus-Tööstuskoja pöördumise eesmärgiks on teha ettepanek lisada riigieelarve seadusesse põhimõte, et riigieelarve koostamise aluseks peavad olema maksuseadused, mis on Riigi Teatajas avaldatud hiljemalt pool aastat enne uue eelarveaasta algust. Lisaks tehti ettepanek täiendada maksukorralduse seadust põhimõttega, mille kohaselt maksuseaduse või selle muudatuse Riigi Teatajas avaldamise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt kuus kuud.
Rahanduskomisjonis toetati Kaubandus-Tööstuskoja pöördumises avaldatud soovi anda positiivne tõuge ja signaal nii ettevõtluskeskkonnale kui ka olemasolevatele investoritele, aga ka ettevõtjatele, kes alustavad oma tegevust. Otsustati jätkata arutelu, et viia seadusandlusse täiendavad reeglid maksukeskkonna stabiilsuse nimel.
Komisjoni istungil osalesid Kaubandus-Tööstuskoja ja rahandusministeeriumi esindajad.
