Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester selgitas BNS-ile, et komisjon oli arutelul osalema palunud rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja. "Eesmärk ei olnudki ühtegi otsust vastu võtta, vaid omavahel konsulteerida, pidada dialoogi," lausus ta.
Sesteri sõnul oli arutelul üks suuremaid teemasid niinimetatud liitsihtotstarbega maa, kus osa maast on ärimaa ja osa elamumaa sihtotstarbega ning kus koduomanikel tuleb maamaksu tasuda ka muude sihtotstarvete eest vastavalt kinnistu osa proportsioonile. "See on siis olukord, kus ütleme viiekorruselise maja esimene korrus on äripindade all – 20 protsenti on äri- ja 80 protsenti elamumaad. Praegusel hetkel on tekkinud olukord, kus koduomanikud on vabastatud sellelt 80 protsendilt elamumaa maksu tasumisest, aga kuna ärimaa on seal sees, siis nad maksavad nii-öelda ärimaa osa endiselt edasi."
Komisjon nentis, et selle teemaga tuleb edasi tegeleda, ütles Sester. "See on selline pikem protsess, mida ei ole võimalik ühe päeva või nädalaga lahendada. Pigem me andsime rahandusministeeriumile indikatsiooni, et nad kindlasti tegeleksid sellega eraldi edasi, et millised võimalused oleksid lahenduse leidmiseks."
Teise teemana oli Sesteri sõnul kõne all olukord, kus elatakse muu sihtotstarbega maal kui elamumaa. "Ehk siis ärimaale rajatud külaliskorterid," selgitas ta. Sester märkis, et ühe näitena toodi siinkohal komisjonis välja Pirita rannahoone, kus ärimaa sihtotstarbega kinnistul on korterid.
"Siin on koht, kus koostöö peaks toimuma konkreetselt nende korteriomanike ja kohaliku omavalitsuse esindajate vahel, et algatada seal detailplaneering sihtotstarbe muutmiseks," võttis Sester komisjoni seisukoha kokku. Tema sõnul tuleks sellisel juhul muuta kinnistu sihtotstarvet, et viia see kooskõlla reaalse olukorraga, või siis peab kinnisvara muutuma vastavalt sellele, mis on sihtotstarbega kinnistul ette nähtud.
Ta lisas, et eraldi küsimus on see, kuidas selline olukord sai üldse tekkida, kuid see ei olnud komisjoni analüüsi küsimus.
Komisjon arutas ka teemaderingi, mis puudutas maksusoodustuse mittelaienemist üürnikele ja eluaseme liisijatele. Sesteri sõnul on teadaolevalt liisingu puhul liisingobjekti omanikuks firma ning kuna maamaksuvabastuse saamise üheks kriteeriumiks on see, et maa omanikuks peab olema konkreetne isik, siis maksuvabastus liisijatele ei laiene. Ta märkis, et eluaseme liisingusse võtnutel on maamaksuvabastuse saamiseks võimalus muuta liising ümber pangalaenuks, saades eluaseme omanikuks – nii muutub liisingsuhe pangasuhteks.
Lisaks oli Sesteri sõnul komisjonis kõne all küsimus, et kui kortermajade elanikel on maamaksuvabastus, siis nende kortermaja lähedal asuv garaažiühistu ei ole maamaksust vabastatud, aga kui see kooperatiiv asuks elamumaal, siis oleks see maamaksust vabastatud. Ta märkis, et seaduses on väga selgelt öeldud, mille alusel on võimalik maamaksuvabastust saada.
Riigikogu võttis koduomanikke maamaksust vabastava maamaksuseaduse muutmise eelnõu vastu mullu juunis. Seaduse järgi on maamaksu tasumisest vabastatud maa omanik või maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 hektari ning mujal kuni 2,0 hektari ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on isiku elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.
BNS
