Sellest sammust loodab uus koalitsioon oma lubaduste katteks saada juurde 23 miljonit eurot, mis on suuruselt kolmas tulukoht katteallikate tabelis.
Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Rannar Vassiljev (SDE) põhjendas vanemapensioni edasilükkamist sellega, et kuni 2018. aastani teeb riik lisamakseid teise pensionisambasse, mis kompenseerivad kriisiaastatel peatatud riigi maksed.
"See põhjustab pensionikulude olulise suurenemise. Samas on uus koalitsioon arvestanud pensionide tõusuga järgmisel aastal ning tulumaksuvaba määra tõusuga pensionäridel, mis koos üldise maksuvaba määra tõusuga on kokku 23 eurot kuus. Need tõstavad kõigi pensionäride sissetulekuid," ütles ta.
Vassiljev kinnitas, et vanemapensioni viimast etappi tahetakse vaid edasi lükata, selle ärakaotamise plaani ei ole. Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Remo Holsmer sõnas aga, et küsimus viimase etapi ärakaotmise kohta tuleks esitada pärast järgmisi riigikogu valimisi.
"Puudub igasugune alus uskuda, et tegu on ajutise otsusega, vaid tegelikult jäävadki pensionid tõstma," ütles lehele IRL-i liige Margus Tsahkna. "Ametisse asunud valitsus planeerib lastega vanemate pensione alandada, ja seda varjatult."
Vanemapensioni kirjutasid Reformierakond ja IRL oma koalitsioonileppesse 2011. aasta valimiste järel, kui valitsust moodustati. Seaduseks sai see suvel 2012.
