Riigieelarve läbis riigikogus teise lugemise
Tuleva aasta eelarvele laekus riigikogu liikmetelt ja fraktsioonidelt 50 muudatusettepanekut, mis rahanduskomisjonis toetust ei leidnud. Komisjon ise koostas 20 ettepanekut, mis koosnevad suures osas mitmetest ministeeriumide valitsemisalade vahelistest ja sisestest tehnilistest muudatustest ning tekstiparagrahvide täpsustamisest ja lisamisest.
Riigikogu saalis esitas eelnõud juhtivkomisjoni ehk rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin, kes vastas riigikogulaste küsimustele üle kahe tunni.
Vabaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku katkestada riigieelarve teine lugemine. Ka Reformierakond toetas riigieelarve teine lugemine katkestada. Konservatiivne Rahvaerakond ühines teiste opositsioonierakondade ettepanekuga.
Umbes kell 19.00 jõudis riigikogu menetleda eelarvele laekunud muudatusettepanekud, misjärel hääletas parlament opositsiooni ettepanekul eelarve lugemise katkestamist, mis 54 vastu- ja 34 poolthäälega toetust ei leidnud.
Sellega lõppes ka teine lugemine ja kolmandale lugemise ettepaneku muudatusettepanekute tähtajaks määrati 29. november kell 17.15 .
Tuleva aasta eelarve arvestab 3,3-protsendilise majanduskasvuga ja kavandab eelarve 0,25-protsendilise miinusega. Eelnõu järgi on eelarve kulude ja investeeringute maht 10,58 miljardit eurot ja tulude maht 10,33 miljardit eurot. Kulud kasvavad 2017. aastaga võrreldes 922 miljoni euro võrra ehk 9,5 protsenti, tulud kasvavad 986 miljoni euro võrra ehk 10,6 protsenti.