26.10.2017 Neljapäev
Riigikogu arutab töötuskindlustushüvitise saajate ringi laiendamist
Riigikogus tuleb 26. oktoobril esimesele lugemisele sotsiaalkomisjoni algatatud eelnõu, mille alusel saab edaspidi maksta töötuskindlustushüvitist neile äriühingute juhatuse liikmetele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on teinud ka palgatööd.
"Olukord, kus kehtivad piirangud jätavad töö kaotamise korral hüvitiseta inimesed, kes ei saanud äriühingu juhatuse liikmeks oleku eest tasu ja kelle töine sissetulek oli tulnud mujalt, ei ole põhiseadusega kooskõlas. Hüvitise saajate ringi laiendamine on seetõttu mõistlik ja vajalik samm," ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.
Foto: Postimees
"Olukord, kus kehtivad piirangud jätavad töö kaotamise korral hüvitiseta inimesed, kes ei saanud äriühingu juhatuse liikmeks oleku eest tasu ja kelle töine sissetulek oli tulnud mujalt, ei ole põhiseadusega kooskõlas. Hüvitise saajate ringi laiendamine on seetõttu mõistlik ja vajalik samm," ütles sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt pressiteate vahendusel. "Inimestel, kes on end töötuks jäämise riski vastu kindlustades teinud kohustuslikus korras töötuskindlustuse sissemakseid, peab olema õigus hüvitisele," lisas ta.
Küti sõnul lähtus sotsiaalkomisjon tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatusi ette valmistades nii õiguskantsleri ettepanekust kui riigikohtu otsusest, aga ka sotsiaalministeeriumi seisukohtadest.
Eelnõu sätestab äriühingu juhatuse liikmete ja füüsilisest isikute ettevõtjate jaoks tingimused, mis lubab neid töötuna arvele võtta. Äriühingu juhatuse liikmel, kellele pole makstud äriühingu juhi tasu, tekib õigus hüvitisele juhul, kui ta on viimase kolme aasta jooksul saanud vähemalt 12 kuud palka muu töö eest, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakseid. Viimasest töökohast omal algatusel või poolte kokkuleppel lahkumine või siis enda süül töö kaotamine jätavad aga inimese hüvitiseta. Sarnased reeglid hakkavad kehtima füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes enam ei tegutse.
Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Kütt avaldas lootust, et pakutud lahendus tagab inimeste võrdse kohtlemise ja lõpetab ühtlasi keeruka vaidluse. 2014. aasta kevadest alates pole äriühingute juhatuse liikmed saanud end töötuna arvele võtta. Toona põhjendati vastavat seaduseparandust kuritarvitustega. Näiteks moodustasid ligi neli aastat tagasi 10,9 protsenti töötuskindlustuse saajatest äriühingute juhid. Nende seas oli arvukalt inimesi, kes ei lasknud endale ettevõtte juhtimise eest palka maksta, et vältida sotsiaalmaksu ja ka töötuskindlustusmaksete tasumist, kuid said tasu muul viisil.
