Algatajate sõnul oli eelnõu peamine eesmärk lihtsustada Eesti kodakondsuse andmist Eestis sündinud lastele, kelle vähemalt üks vanem on tunnistatud kodakondsuseta isikuks ja tingimusel, et nende vanemad on elanud Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel.
Samuti sooviti eelnõuga likvideerida olukord, kus alates 1. aprillist 1995. aastast ei saa lugeda Eesti kodakondsuse omandanuks isikut, kellele on alusetult välja antud Eesti kodaniku dokument, kuid kes ei ole esitanud valeandmeid ega võltsitud dokumente.
Kodakondsuse seadusesse sooviti lisada ka säte, mille kohaselt üle 65-aastased kodakondsuse taotlejad vabastatakse eesti keele eksami sooritamisest. Põhiseaduskomisjoni ettepanekul lükati nimetatud eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Ettepaneku poolt hääletas 49 ja vastu 34 Riigikogu liiget, seega langes eelnõu menetlusest välja.
