07.06.2017 Kolmapäev
Riigikogu kiitis heaks Eesti maapõuepoliitika põhialused
Riigikogu kiitis 79 poolthäälega heaks maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, mille eesmärgiks on Eesti maapõue ja seal leiduvate loodusvarade kasutamine parimal moel arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalmajanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Otsuse vastu hääletas 7 Riigikogu liiget.
Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050” (410 OE) pikaajaline eesmärk on tagada maapõueressursside teaduspõhine, keskkonnahoidlik ja riigi majanduskasvu edendamisele suunatud haldamine ning kasutus, suurendades ressursitõhusust ning vähendades sõltuvust toorainest ja taastumatutest loodusvaradest.
Ettekande teinud keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling selgitas, et maapõuepoliitika põhialuste koostamisel said kaasa rääkida Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Keskkonnaõiguse Keskuse, Eesti Planeerijate Ühingu, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu, Riigikontrolli, Eesti Taastuvenergia Koja ning Eesti Energia AS-i esindajad.
Läbirääkimistel võttis sõna Andres Metsoja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonist. Ta mainis, et maapõue valdkonna jätkusuutlikkuse kontekstis on oluline pöörata tähelepanu õppe-, teadus-, rakendus- ja arendustegevuse korraldamisesse ning panustada avalikkuse teadlikkuse tõstmisesse.
Riigikaitsekomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud käibemaksuseaduse eelnõu (431 SE) teine lugemine. Muudatusega täiendatakse loetelu isikutest, kellele kohaldatakse maksuvabastust isiklikuks otstarbeks vajaliku kauba importimisel ja käibemaksu tagastamist kauba või teenuse saamisel Eestis. Loetellu lisatakse välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötaja, kellele kohaldub vastavalt Eesti Vabariigi ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppele maksuvabastus isiklikuks otstarbeks vajalike asjade importimisel.
Majanduskomisjoni algatatud riigihangete seaduse eelnõu (450 SE) teine lugemine lõpetati majanduskomisjoni ettepanekul. Eelnõu suurendab riigihangete läbiviimise paindlikkust, vähendab hankemenetluse kulusid ning võtab üle kolm Euroopa Liidu direktiivi. Eelnõu eesmärgiks on võimaldada senisest ulatuslikumalt kasutada lihthankeid ja luua eeldused väikestel ja keskmistel ettevõtjatele paremaks juurdepääsuks hangetele. Eelnõu näeb ette uut hankemenetluse liiki – innovatsioonipartnerlust, mida saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö arendamiseks ja soetamiseks. Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele.
Eesti Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku riigihangete seaduse eelnõu teine lugemine katkestada, kuid ettepanek ei leidnud toetust. Ettepaneku poolt hääletas 38 ja vastu 51 Riigikogu liiget.
Märksõnad
