Sellega viis riigikogu põhiseadusega kooskõlla kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teised sellega seonduvad seadused.
Põhiseaduskomisjoni algatatud seadusemuudatuste poolt hääletas 55 riigikogu liiget, vastu oli 30 ja neli jäi erapooletuks, teatas riigikogu pressiteenistus.
Lauri Luik ütles Reformierakonna fraktsiooni nimel, et seadus on usalduse märk noorte suunas. „Mida suurem osa ühiskonnast on meie elu edendamisse kaasatud, seda parem,“ ütles Luik. Tema sõnul on noored selgelt väljendanud oma soovi kaasa rääkida ja antud eelnõu oli nende algatus.
Seadus võimaldab alates 2017. aastast kohalikel valimistel kaasa rääkida 24 000 16-17-aastasel noorel, ütles Luik. Ta tõi välja seaduse positiivsed mõjud ja märkis, et valimisea langetamine aitab tõsta noorte valimisaktiivsust, aga õpetab ka otsustama ja vastutama.
Kadri Simson selgitas, miks Keskerakonna fraktsioon seaduse vastu hääletas. Tema sõnul pannakse noortele küll kohustus osaleda valimistel, mida paljud neist ka kasutavad, küll aga ei usaldata neid kandideerima.
Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Mart Helme avaldas arvamust, et valmisea langetamisega võib jõuda koolidesse parteide propaganda.
Põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus lähtub põhiseaduse § 156 lõike 2 muudatusest, mis jõustus 13. augustil 2015. Eelmise aasta 10. novembri täiskogu istungil jäi samasisuline eelnõu vastu võtmata, kuna see ei saanud seadustamiseks vajalikku 51 poolthäält.
