Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase sõnul oli komisjoni enamus õiguskantsleri seisukohtadega nõus ning toetas seaduse muutmist, et kõrvaldada vastuolu põhiseadusega. See võimaldaks tema sõnul Iru elektrijaamal, keda piirang praegu otseselt mõjutab, jätkata taastuvenergia toetuse saamist oma 12-aastase toetusperioodi lõpuni tänavu juulis. Ka majanduskomisjon nõustus konsensuslikult õiguskantsleri seisukohaga, et toetuse reeglite tagasiulatuvalt muutmine võib tõepoolest rikkuda toetuse saaja õiguspärast ootust.
Ebaõiglane regulatsioon vajab kiiret parandamist
Komisjoni esimees Jaak Aab märkis, et kõnealuse regulatsiooni kehtestamine oli vajalik, et võtta täielikult üle Euroopa Liidu taastuvenergia direktiiv, mille ülevõtmise osas oli Euroopa Komisjon algatanud rikkumismenetluse. „Leidsime samuti, et see regulatsiooni nüanss osutus meie ettevõtja suhtes ebaõiglaseks ning tuleks võimalikult kiiresti ära muuta,“ lausus Aab.
Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul on mullu 14. juulil jõustunud elektrituruseaduse säte vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega osas, kus see kohaldub tagasiulatuvalt elektritootjale, kes juba saab taastuvenergia toetust. Tema sõnul on tootja toetuse saamise õiguse omandanud enne selle sätte jõustumist ega võinud ette näha sellise piirava tingimuse kehtestamist.
„See on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, kuna riik oli varem kinnitanud, et toetust saab toetuse andmise ajal kehtinud tingimuste täitmise korral kogu toetusperioodi ehk 12 aasta vältel,“ ütles Madise.
Õiguskantsleri sõnul on Eestis praegu vaid üks jäätmetest elektrienergiat tootev käitis, milleks on Iru soojuselektrijaam ning sellele ettevõttele määratud toetuse maksmise tähtaeg lõpeb tänavu 2. juulil.
„Toetuse maksmise peatamine vahetult enne toetusperioodi lõppu ei too kaasa jäätmete keskkonnasäästlikuma käitlusviisi kasutuselevõtmist, küll aga rikub toetuse saaja õiguspärast ootust ning saadab turuosalistele signaali, et riiki ei saa usaldada,“ märkis õiguskantsler Ülle Madise.
Selleks, et säte oleks põhiseadusega kooskõlas, tuleks õiguskantsleri sõnul lisada seadusesse täpsustus, et kõnealust piirangut kohaldatakse vaid uute toetuste andmisel. „Kui selline tingimus on ette teada, siis saab toetusest huvitatud ettevõtja arvestada, et toetuse saamine oleneb sellest, kui edukalt on riik korraldanud olmejäätmete korduskasutust ja ringlussevõttu,“ ütles Madise, kes tegi jaanuari algul riigikogule ettepaneku viia vastav säte põhiseadusega kooskõlla.
Ettepaneku arutamisel riigikogu täiskogus esinevad ettekandega õiguskantsler ning riigikogu põhiseaduskomisjoni ja majanduskomisjoni esindaja. Pärast ettekandeid ja küsimuste-vastuste vooru avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta kõik riigikogu liikmed, ning seejärel toimub hääletus. Õiguskantsleri ettepanek leiab toetust, kui selle poolt hääletab rohkem riigikogu liikmeid kui selle vastu.
Kui õiguskantsleri ettepanek leiab täiskogus toetust, teeb riigikogu esimees majanduskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu, et viia seadus põhiseadusega kooskõlla.
