Tagatisfondi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on tõsta hoiustajate kindlustustunnet, suurendamaks hoiuse kaitse ulatust pankade võimalike maksejõuetuse tagajärgede eest.
"Seadusega täpsustatakse tagatavate hoiuste tingimusi. Samuti lühendame hüvitiste väljamaksmise tähtaega ja sätestame pankade täpsed kohustused hoiustajatele tagamise kohta õige ja õigeaegse teabe andmisel," on öelnud rahandusminister Sven Sester.
Riskipreemiaga investeerimishoius, kus algsena investeeritud summat ei pruugi täies ulatuses enam tagasi saada, ei kuulu enam osafondi poolt tagamisele. Samuti ei kuulu tagamisele teiste finantsasutuste hoiuseid, näiteks tarbimislaene väljastavate ettevõtjate hoiuseid.
Muutumatuks jääb tagatava hoiuse suurus, mis on koos intressidega kuni 100 000 eurot iga hoiustaja kohta ühes pangas. Täiendavalt nähakse seadusega ette elamukinnisvara müünud isikule müügist saadud raha tagamist kuni 50 000 euro ulatuses. See raha tagatakse kuue kuu jooksul pärast ostu-müügitehingu raha laekumist.
Seaduse kohaselt lüheneb tähtaeg, millal panga pankroti korral hüvitised hoiustajatele välja makstakse, seniselt 20 tööpäevalt seitsme tööpäevani.
Seadus muudab ka tagatisfondi hoiuste tagamise osafondi finantseerimist pankade poolt. Vastavad panga maksed pannakse osaliselt sõltuvusse panga riskiastmest. Praegu teevad pangad tagatisfondile nii-öelda ettemakseid.
Tagatisfond tagab üksnes Eestis tegevusloa saanud pankade hoiused. Teiste liikmesriikide pankade poolt Eestis asutatud filiaalide hoiused kuuluvad tagamisele vastava liikmesriigi tagatisskeemi poolt.
