Eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg on 3. aprillil kell 16, teatas BNS.

Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanek eelnõu tagasi lükata sai 49 vastu- ja 38 poolthäält.

Tuleva aasta algusest pidanudks kehtiva seaduse järgi jõustuma töötuskindlustushüvitiste maksmise skeem omal soovil ja poolte kokkuleppel töölt või teenistusest lahkunutele. Töötuskindlustushüvitise asendusmääraks kavandati sellise töö- või teenistussuhte ülesütlemise või lõpetamise korral 40 protsenti töötaja eelnevast töötuskindlustusmaksega maksustatud töisest sissetulekust. Riigikogu õiguskomisjoni nimel eelnõu kohta ettekande pidanud Kalle Jents ütles, et komisjon otsustas saata selle sätte seadusest väljaarvamise eelnõu siiski esimesele lugemisele senisel kujul viie poolt- ja nelja vastuhäälega.

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga kompromissina komisjonile esitatud ettepanek lükata rakendumine paar aastat edasi ei leidnud komisjoni toetust. Komisjon jättis toetamata ka võimaluse jätta alles hüvitise maksmine poolte kokkulepel lahkujatele, ütles Jents. Jentsi hinnangul ei riku eelnõu kokkulepet, mille ametiühingud, tööandjad ja valitsus sõlmisid 2008. aasta 23. aprillil.

"Juhiksin tähelepanu selle kokkuleppe ühele punktile, kus oli märgitud, et kokku maksete määr ei ületa 1,5%. Me teame, et täna on see määr kokku 4,2%," ütles Jents. "Sel ajal meil oli igasuguseid muid kokkuleppeid ja häid ideid ja ka seadusi 2008. aastal, mida me kahjuks majanduskriisi tõttu ei ole saanud realiseerida ja oleme pidanud ümber hindama."  

Töötukassa reserv ulsatub Jentsi sõnul ligikaudu 341 miljoni euroni ja eelnõuga on kavas kokku hoida 32 miljonit eurot aastas. Jentsi sõnul maksti mullu töötuskindlustushüvitist ligikaudu 36 miljonit eurot, kuid aasta varem ligikaudu 76 miljonit eurot.

Aastaga laekub töötukassasse praeguse maksemäärata ligikaudu 120 miljonit eurot. "Kui me paneme juurde selle võimaliku vabatahtliku hüvitise, siis kui te selle kokku lööte, et ega siis jooksvalt üle ei jäägi," ütles Jents.  

"Reserv on suur ja hea, ma olen sellega nõus, aga mäletate alles mõned aastad tagasi me olime fakti ees, kus raha lihtsalt ei piisanud. Ma arvan, et täna peaksime olema targemad, et need reservid on ja jäävad ja me saame rahulikult maksemäära alandada, aga võibolla tulevad jälle halvemad ajad, me ei tea," ütles Jents.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Eiki Nestor ütles, et eelnõu tuleks enne riigikogus menetlemist läbi arutada tööturu osapooltega.

Nestori sõnul peab olema hüvitise saaja aktiivne tööotsija isegi juhul, kui ta on töölt lahkunud omal soovil või poolte kokkuleppel. "Tegelikus tööelus sunnitakse inimesti lahkuma omal soovil," ütles Nestor. Tema hinnangul tuleks 2008. aastal sõlmitud lepet täita, kuna võimalikud hüvitise saajad on oma raha selle eest juba maksnud kõrgema maksemäära kaudu.

Kriisiaastatel oleks 4,2-protsendilise maksemääraga olnud võimalik eelnõuga kaotatud hüvitist maksta, märkis Nestor.

Valitsus toetas menetlevat eelnõu möödunud nädalal. Sotsiaalministeerium pidas oma arvamuses oluliseks kaasata riigikogu menetlusprotsessi ka sotsiaalpartnerid, kuivõrd eelnõu menetlemine mõjutab nii tööandjate kui ka töötajate õigusi ning kohustusi seoses töötuskindlustuse maksemäärade ja õigustega.

Taliga on varem öelnud, et töötajate turvatunde tõstmiseks oleks oluline hüvitiste maksmine seadusesse sisse jätta. "Tänasel päeval keegi ei lähe vabatahtlikult töölt ära selleks, et saada palgast 2,5 korda väiksemat hüvitist," lisas Taliga.