Õiguskomisjon otsustas teise lugemise eel piirata ka päringute korral
kättesaadavate andmete hulka. Avalike päringute puhul ei väljastata
inimese elukohta ja kodakondsust ning andmeid muuhulgas psühhiaatrilise
sundravi kohaldamise ja karistuse asendamise, täitmise või lõppemise
kohta.
Samuti ei märgita registri väljavõttes andmeid väärteokaristuse kohta,
kui inimesele on mõistetud karistusena alla 50 trahviühiku ehk 200 euro
suurune trahv, välja arvatud juhul, kui inimene on väärteo toime pannud
korduvalt või kui talle on peale trahvi mõistetud lisakaristus.
Registrist ja selle arhiivist päringute tegemine muutub õiguskomisjoni
ettepaneku kohaselt tasuliseks, et välistada karistusandmete saamist
otsingumootorite kaudu ning samuti masspäringuid. E-toimiku vahendusel
päringu teinud inimene identifitseeritakse ja päringud logitakse.
Tasumäärad kuni neli eurot ühe päringu kohta kehtestab justiitsminister
määrusega.
Õiguskomisjoni reformierakondlasest liige Erik Salumäe ütles kolmapäeval
eelnõu teisel lugemisel riigikogus, et muudatuste järel ei ole igaühel
võimalik ilma piiranguteta ja tasuta internetis surfata ning saada
andmeid absoluutselt kõikide väärteokaristuste, ka kõige pisemate kohta.
"Õiguskomisjon, ma arvan, on oma otsitud ja leitud lahenduses leidnud
tasakaalupunkti isiku eraelu kaitse ja põhjendatud avaliku huvi vahel,"
lausus ta.
Lisaks loob seadus õigusliku aluse, et tuua karistusregister
siseministeeriumi valitsemisalast justiitsministeeriumi alla ning
võimaldada registri andmeid Euroopa Liidu karistusregistrite
infosüsteemi kaudu vahetada. Projekti käigus luuakse uus
karistusregister ja infosüsteemi Eesti-poolne liides, mille valmimist
rahastab 70% ulatuses Euroopa Liit.
BNS
