Täpsustatakse strateegilise planeerimisdokumendi mõistet. Seadusesse lisatakse säte, mille kohaselt tuleb strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab.
Nimetatud asutuste hulka kuuluvad olenevalt
strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust muu hulgas
kaitseministeerium, keskkonnaministeerium, kultuuriministeerium,
majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, põllumajandusministeerium,
siseministeerium, sotsiaalministeerium ja nende valitsemisalas
tegutsevad valitsusasutused, maavalitsus, kohaliku omavalitsuse organ
ning teised asjaomased asutused. Ühe seadusmuudatusena võrdsustatakse
Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendamise ning nimetatud
järvedesse tahkete ainete uputamise keskkonnamõju hindamise kohustuslik
määr mere suhtes kehtestatud määraga (10 000 m(3)). Praktikas on
nimetatud järvede kohta kehtiv piirmäär (500 m(3)) osutunud liialt
madalaks. Muude veekogude (nt väikejärvede) korral jääb keskkonnamõju
hindamise kohustuslikkuse määraks kehtivas regulatsioonis sätestatud 500
m(3). Seaduse vastu hääletas 13 Riigikogu liiget, erapooletuks ei
jäänud keegi.
riigikogu.ee
