Riigikogu istungi päevakorras oli kokku 24 eelnõu, mille hulgas oli rida maksumuudatustega seotud eelnõusid. Kõne all oli ka riigieelarve seaduse muutmine ja Rail Balticu lepingu ratifitseerimine. Vastu võeti välisteenistusega seotud seaduste muutmise seadus.
Riigikogu kiitis 81 poolthäälega heaks valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse, mis muudab paindlikumaks teenistujaga kaasasoleva perekonnaliikme eest makstava välislähetustasu määra kehtestamise regulatsiooni. Seadus kaotab teenistujaga kaasasoleva lapse ja kaasasoleva mittetöötava abikaasa eest teenistuja välislähetustasu suurendamise protsendimäärad ning näeb ette nende kehtestamise Vabariigi Valitsuse määruse tasandil. Ka praegu kehtestatakse need protsendimäärad valitsuse määruses. Muudatus on kooskõlas üldise palgapoliitikaga, mille käigus on palkade regulatsioon viidud seadustest määruse tasandile.
Riigikogu lõpetas kolme eelnõu teise lugemise.
Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette alternatiivsete tubakatoodete aktsiisiga maksustamise, et kaotada ebavõrdne konkurents alternatiivsete ja klassikaliste tubakatoodete vahel. Alternatiivne tubakatoode on näiteks e-sigarettide täitevedelik, vesipiibutubakat asendavate aurukivide maitsestamiseks kasutatav vedelik, tubaka tahke aseaine kasutatavad aurukivid ja muu.
Alternatiivsete tubakatoodete aktsiisimääraks saab 0,2 eurot tubakavedeliku milliliitri kohta või 0,2 eurot milliliitri kohta, kui toode on geeljas. Ühe sigareti aktsiis on tänavu ja 2018. aastal ligikaudu 0,1 eurot. Ühele milligrammile tubakavedelikule vastab umbes 5,6 sigaretti. Tubaka tahke aseaine aktsiisimäär on sarnane suitsetamistubaka aktsiisimääraga, mis on alates 2018. aastast 76,84 eurot kilogrammi kohta. Võimaliku piirikaubanduse mõjude leevendamiseks kehtestatakse alternatiivsetele tubakatoodetele madalam aktsiis kui sigarettidele.
Samuti muudetakse sigarite ja sigarillode aktsiisimäär sigarettide aktsiisimääraga sarnaselt kahekomponendiliseks . kehtiv aktsiisimäär on 211 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta. See hakkab koosnema fikseeritud summast toote koguse kohta ja toote hinnast sõltuvast proportsionaalsest osast. Alates 2018. aastast on sigarite ja sigarillode aktsiisimäär 151 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta ja 10 protsenti nende maksimaalsest jaehinnast. Sigarettide aktsiisimäär 2018. aastal on 69,5 eurot 1000 sigareti kohta ja 30 protsenti nende maksimaalsest jaehinnast. Muudatuse tulemusena laekub 2018. aastal eelarvesse täiendavalt 0,1 miljonit eurot.
Eelnõuga vähendatakse aktsiisimaksmisega seotud ettevõtjate halduskoormust. Tubakatoodete maksumärkide üle paberipõhine arvepidamine asendub elektroonilise andmekogu abil arvepidamisega, mis lihtsustab ka maksuhalduri tööd. Edaspidi ei pea ettevõtja trükkima aktsiisikauba veoks nõutavat saatelehte elektroonilisest andmekogust. Maksuhaldur kontrollib saatelehe olemasolu elektroonilisest süsteemist. Kaotatakse notariaalselt kinnitatud dokumendi esitamise nõue aktsiisilao territooriumi ja hoone kasutamise õiguse kohta, sest maksuhaldur saab vajaliku teabe vastavast elektroonilisest andmekogust.
Muudetakse aktsiisi maksmise korda kaugmüügil, andes aktsiisikauba vastuvõtjale võimaluse maksta aktsiisi. Kehtiva korra alusel peavad teises liikmesriigis asuvad kaugmüüjad valima aktsiisi maksmiseks maksuesindaja, kuid paljudel juhtudel seda ei tehta. Muudatuse kohaselt vastutab kaugmüügil aktsiisi eest aktsiisikauba vastuvõtja, et tagada aktsiisimaksmise kohustuse täitmine. Aktsiisikauba vastuvõtja ei vastuta aktsiisi maksmise eest, kui kaugmüüja on valinud aktsiisi maksmiseks maksuesindaja. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse algatatud tolliseaduse eelnõu viib tolliseaduse kooskõlla Euroopa Liidu uute tollialaste õigusaktidega. Euroopa Liidu õigusakte kordavad sätted jäetakse seadusest välja ning muudetakse terminoloogiat.
Alates 2016. aasta 1. maist kehtib Euroopa Liidus uus tolliseadustik, mis ühtlustab tollireegleid liidu sees. Ettevõtja jaoks muutub tolliga seonduv lihtsamaks ning asjaajamine muutub paberivabaks.
Uue seadustiku peamine eesmärk on ühetaoliste nõuete kehtestamine ja tollivormistuse uude, ühetaolisse elektroonilisse keskkonda viimine kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides. Elektrooniline keskkond luuakse järk-järgult aastaks 2020 ning aastatel 2016–2020 rakendatakse üleminekusätteid.
Tolliformaalsused on senisest ulatuslikumalt sätestatud otsekohalduvates Euroopa Parlamendi ja nõukogu ning komisjoni määrustes ja tolliseaduse samasisulised sätted on vaja tunnistada kehtetuks: nt tollimaksu tagatise esitamise kord, majandusliku mõjuga protseduuride ja ajutise ladustamise sätted ning tollideklaratsiooni esitamise kord.
Edaspidi enam ei eristata vabatsoone tüüpide kaupa ning ära kaotatakse vabalaod. Nii nagu eriprotseduuride hulka kuuluvate erinevate töötlemisviiside koondamine, on ka vabatsoonide tüüpide ja vabalao kaotamise eesmärk ühise tolliõiguse läbipaistvamaks ja lihtsamaks muutmine. Läbivalt on vaja Eesti õigusaktide terminoloogia kooskõlla viia tolliseadustikuga. Kuna muudatuste maht on suur, siis seaduse muutmisel seaduse loetavus kannataks, seetõttu koostati uue seaduse eelnõu, kus ühtlasi ajakohastatakse ka sätted, mis otseselt tolliseadustikust tulenevalt muutmist ei vaja: jäetakse välja haldusmenetluse seadust kordavad sätted, täiendatakse esinduse regulatsiooni, muudetakse tolliteenuse kulu arvutamise korda, täiendatakse seadust andmekogude sätetega, täpsustakse riigi omandisse toodud kauba sätteid, vähendatakse väärteokoosseise.
Lisaks terminite ajakohastamisele muudetakse maksukorralduse seaduses, käibemaksuseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tollimaksu ja aktsiiside tasumisega ning maksulao rajamisega seotud tagatise haldamise õiguslikke aluseid. Uueneb tollimaksu intressimäära arvutamise alus.
Riigikaitsekomisjoni algatatud riigikaitseseaduse paragrahv seitse muutmise seaduse eelnõu kohaselt on riigikaitseseadus eriseaduseks ja selles sätestatakse riigikaitse valdkonna arengukava menetlemise erisus.
Riigikogu katkestas ühe eelnõu teise lugemise. Riigikogu katkestas Riigikogu liikmete Einar Vallbaumi, Ivari Padari, Vilja Toomasti, Andre Sepa, Kalle Pallingu, Johannes Kerdi, Remo Holsmeri, Jüri Jaansoni, Ken-Marti Vaheri, Meelis Mälbergi, Laine Randjärve, Anne Sullingu, Marko Mihkelsoni, Urve Tiiduse, Toomas Kivimägi, Jaanus Marrandi, Deniss Boroditši, Heidy Purga, Keit Pentus-Rosimannuse, Tanel Talve, Eerik-Niiles Krossi, Kalle Laaneti, Igor Gräzini, Juhan Partsi, Kristjan Kõljala ja Martin Kuke algatatud ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teise lugemise.
Eelnõus võrdsustatakse taksoveoteenusele ja kokkuleppeveole ettenähtud loanõuded. See tähendab, et ka kokkuleppeveo osutamiseks on vajalik taksoveoluba, teenindajakaart ja sõidukikaart. Eelnõus kaotatakse taksojuhtide ametikoolituse nõue ning koolituste korraldamine jääb iga vedaja enda korraldada. Muudatuste tulemusel tekib Eestis paindlik ja erinevaid huve arvestav tasakaalustatud taksoregulatsioon, mis samas ei tee kompromisse sõitja õiguste suhtes.
Taksoteenuse osutamine muudetakse paindlikuks ja teenust võib osutada ka infoühiskonna teenuse vahendusel nn platvormi kaudu. Kui takso tellimine ja hinna arvestamine toimub infoühiskonna teenuse kaudu, siis sellise veo tegemisel ei ole taksomeeter kohustuslik. Muudel juhtudel peab kasutama taksomeetrit, näiteks kui võetakse sõitjaid peale tänavalt ja taksopeatusest või kui takso tellimine toimub kõnekeskuse kaudu.
Riigikogu lõpetas 17 eelnõu esimese lugemise.
Valitsuse esitatud riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni juhitud Iraagi kaitsevõime ülesehituse toetamise koolitusprogrammis" eelnõu võimaldab panustada kuni viie tegevväelasega Põhja-Atlandi lepingu Organisatsiooni (NATO) juhitud Iraagi kaitsevõime ülesehitamise toetamise koolitusprogrammi. Tegemist on mittelahingulise programmiga ja suunatud NATO lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu.
Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõuga nähakse ette muudatused äriregistri teenuste ringis. Tulevikus saavad juriidilised isikud oma tegelike kasusaajate andmeid hoida ja teised isikuid neid andmeid vaadata elektrooniliselt äriregistri kaudu. Lisaks reguleeritakse panga- ja maksekontode kohta info edastamine pädevatele asutustele. Eelnõu on varasema seaduse uus redaktsioon. Vajadus selleks tekkis seoses uute rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise standardite kehtestamisega ja nende ülevõtmisega Euroopa Liidu õigusesse.
Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse eelnõuga kehtestatava maksustamise erikorra rakendamiseks tuleb maksumaksjal avada krediidiasutuses eriliigiline konto – ettevõtluskonto. Selle konto kasutusele võtmist füüsilise isiku poolt loetaks taolise maksustamise erikorra valimiseks. Maksukohustuse täitmine toimub tulu saaja kontole laekunud vahenditest maksu osa - valdavalt 20 protsenti laekunud tuludest - automaatse broneerimise ja maksuhaldurile ülekandmise teel. Halduskoormus on viidud võimalikult madalale tasemele – maksumaksjal ei ole kohustust pidada raamatupidamisarvestust ega esitada maksudeklaratsioone. Eelnõu soodustab mikroettevõtlust ja parandab mikroettevõtjate maksukäitumist. Selle saavutamiseks lihtsustatakse füüsilise isiku teenuse osutamisest ja kauba müügist tekkiva maksukohustuse täitmist. Kehtestatakse maksustamise erikord, mille puh ul toimub maksustamiseks vajalike andmete esitamine ja maksukohustuse täitmine lihtsustatud viisil.
Valitsuse algatatud pakendiaktsiisi seaduse, pakendiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga muudetakse pakendiaktsiis kaheastmeliseks. Maksustama hakatakse pakendite turule toomist ning jätkatakse kehtiva sihtarvudeni taaskasutamata jäetud pakendi maksustamist. Eelnõu näeb ette vähendada turule toodava pakendi koguseid ning suunata tootjaid ja maaletoojaid kasutama keskkonnasõbralikumast materjalist pakendit.
Pakendi turule toomise aktsiisi tasub see, kes teeb selle Eestis esmakordselt kättesaadavaks ning kuna see ei ole seotud pakendi taaskasutamisega, ei kehti sellele ka vastavad vabastused. Maksuperiood on kvartal. Eestis turule lastud pakendile kohaldatavad määrad saadakse sihtarvudeni taaskasutamata jätmise määrade korrutamisel koefitsiendiga 0,1. Eelnõu muudab pakendi turule toomise andmete esitamise korda. Selle kohaselt hakkab pakendiettevõtja esitama andmeid turule toodud pakendi kohta pakendiregistrile. Pakendi taaskasutamisega seotud aruandluse ning pakendiregistrile andmete esitamise nõuded jäävad taaskasutusorganisatsioonide jaoks samaks.
Deklareerimise lihtsustamiseks hakkab pakendiregistri ja e-maksuameti andmete vahetus toimuma üle x-tee. Luuakse võimalus, et ettevõtja ei pea maksu- ja tolliametile eraldi pakendiaktsiisi deklaratsiooni esitama, vaid maksuhaldur saab andmed Keskkonnaagentuuri pakendiregistrist, mille alusel luuakse eeltäidetud aktsiisideklaratsioon.
Läbirääkimistel sõna võtnud Vabaerakonna (EVA) fraktsiooni esindaja Andres Ammas, Reformierakonna (RE) fraktsiooni esindaja Aivar Sõerd ja EKRE fraktsiooni esindaja Martin Helme polnud rahul esitatud eelnõuga ja tegid ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata. IRL-i fraktsiooni esindaja Priit Sibul pidas vajalikuks eelnõu menetlemise jätkamist, et saada riigieelarvesse lisavahendeid ja toetas esimese lugemise lõpetamist. Eelnõu tagasilükkamise poolt oli 37 ja vastu 48 saadikut. Ettepanek ei leidnud seega toetust ja esimene lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud magustatud joogi maksu seaduse eelnõu maksuobjektiks on magustatud jook, mille suhkrusisaldus on vähemalt 5 grammi 100 milliliitri joogi kohta või millele on lisatud magusainet. Maksumäära astmed sõltuvad sellest, kas ja kui palju jook suhkrut või magusainet sisaldab. Maksust on vabastatud need magustatud joogid, mida kasutatakse näiteks teiste jookide, toidu ja ravimite tootmiseks. Maksu eesmärk on maksustada joogid nende Eesti turul esmakordsel kättesaadavaks tegemisel. Selleks, et tootjatel oleks aega oma toodete retsepte muuta ja tarbijatel harjuda uute maitsetega, kehtestatakse maksustamisele kaheaastane üleminekuaeg. Üleminekuajal on maksumäärad samad, kuid madalama määraga maksustatakse suuremat suhkrusisalduse vahemikku.
Rahandusminister Sven Sester põhjendas, et magustatud joogi maks on tervisekäitumist mõjutav maks, mille peamine eesmärk on suunata tootjaid vähendama magustatud jookides suhkru ja magusaine kogust ning suunata tarbijaid neid vähem tarbima. Samuti on maksul fiskaalne eesmärk.
Läbirääkimistel sõna võtnud kolme fraktsiooni esindajad tõid välja oma seisukohad, milles ei toetatud nimetatud maksu kehtestamist. Monika Haukanõmm EVA-st, Aivar Sõerd RE-st, Martin Helme EKRE-st tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Mihhail Stalnuhhin Keskerakonnast (KE) toetas eelnõu. 37 poolt- ja 50 vastuhäälega ei leidnud ettepanek toetust, seega eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse, käibemaksuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu muudab tulumaksuseaduses sätestatud osalusoptsioonide maksustamise reegleid. Eelnõu näeb ette kehtestada residendist krediidiasutustele ja mitteresidendist krediidiasutuste Eesti filiaalidele kohustus tasuda tulumaksu avansilisi makseid. Lisaks muudetakse eelnõuga käibemaksuseaduses ettevõttes kasutatavate sõiduautode maksustamise korda ja tulumaksuseaduses sõiduauto erisoodustuse hinna arvutamise aluseid.
Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad Andres Ammas EVA-st, Remo Holsmer RE-st ja Martin Helme EKRE-st kritiseerisid eelnõu ja viitasid asjaolule, et tegu on niinimetatud kobareelnõuga ning tegid ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata. Kersti Sarapuu KE-st ja Kalvi Kõva SDE-st vaidlesid sellele väitele vastu ja toetasid menetluse jätkamist. 39 poolt- ja 53 vastuhäälega ei leidnud tagasilükkamise ettepanek toetust. Esimene lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga nähakse ette suurendada riigieelarve informatiivsust, milleks esitatakse koos riigieelarvega Riigikogule informatsioon ka eelarveaastale järgneva kolme aasta kohta. Täpsustatakse nõudeid informatsioonile. Muuhulgas lisatakse tekkepõhised prognoosid. Samuti vähendatakse bürokraatiat, milleks ühendatakse eelarvestrateegia ja eelarve koostamise protsessid ning võimaldatakse valitsusel suunata eelarveaasta sees vahendeid valitsemisalade vahel, lähtudes Riigikogu poolt tulemusvaldkondades programmide elluviimiseks eraldatud vahenditest. Eelnõu näeb ette lähtuda mitme aasta vaatest fiskaalpoliitikale, milleks eelarve tasakaalureeglit hakatakse jälgima mitme aasta keskmisena. Varasemate aastate ülejääke võimaldatakse kasutada investeeringute tegemiseks kuni 0,5 protsendi ulatuses SKP-st.
Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad Andres Herkel EVA-st, Jürgen Ligi RE-st ja Jaak Madison EKRE-st taunisid riigieelarve baasseaduse muutmist, et saaks kasutusele võtta vahendeid varasemate aastate ülejääkide arvelt ja võimaldada riigieelarve väljaviimine struktuursest tasakaalust. Eesti Vabaerakonna fraktsioon ja Eesti Reformierakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu tagasi lükata. 35 poolt- ja 50 vastuhäälega ei leinud ettepanek toetust. Esimene lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu viib seaduse tasandile riigiettevõtete nõukogude liikmete valimise nimetamiskomitee kaudu. Tagamaks nimetamiskomitee töö stabiilsus ja suurem sõltumatus kehtestatakse regulatsioon, mis loob võimaluse tegutseda sellel alalise organina. Tühistatakse rahandusministri õigus nimetada pooled riigi esindajad riigi osalusega äriühingute nõukogudesse. Kaotatakse ka rahandusministri kohustus reguleerida riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmetele makstavate tasude piirmäärasid. Riigi äriühingud saavad edaspidi maksta oma tegevusvaldkonna toetusi ainult arendus- ja teadustegevuseks. Suuremad riigi ettevõtted hakkavad järgima börsifirmade info avalikustamise reegleid.
Läbirääkimistel võttis sõna Artur Talvik EVA)-st, kes analüüsis senist nõukogu liikmete määramise olukorda ja avaldas kahetsust poliitilise mõju üle määramisel. Ta märkis, et vaatamata seaduse muudatusele tuleb hoida silm peal ka uuel nõukogu liikmete määramise korral.
Valitsuse algatatud Eesti, Leedu ja Lät valitsuse vahelise Rail Baltica (RB) raudteeühenduse arendamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu oli samuti esimesel lugemisel.
Kokkulepe fikseerib õiguslikult siduva dokumendina riikide kohustused, mis on vajalikud RB raudteeühenduse rajamiseks Balti riikide kaudu Kesk-Euroopasse. Kokkulepe määrab kindlaks RB üldised tehnilised parameetrid, marsruudi ja rajamise tähtaja. Kokkuleppes lepitakse kokku RB ehitamise eeltingimustes, nende täitjas, ühisettevõtte RB Rail AS rollis eeltingimuste täitmisel ning RB rajamises kuni täieliku kasutusvalmiduse saavutamiseni. Kokkulepe reguleerib ehitatava infrastruktuuri ja sellealuse maa omandiküsimusi ning ehitamise rahastamise tingimusi. Lepitakse kokku juurdepääsu tagamises RB infrastruktuurile ning antakse üldised suunised RB haldamiseks raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja määramiseks.
Läbirääkimistel sõna võtnud Martin Helme EKRE-st ja Artur Talvik EVA-st ei toetanud eelnõud ja tegid oma fraktsiooni nimel ettepaneku see tagasi lükata. Toomas Jürgenstein SDE-st, Andres Metsoja IRL-ist ja Erki Savisaar KE-st seevastu toetasid eelnõud ja pidasid Rail Balticu rajamist tähtsaks. Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 14 ja vastu oli 47 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine lõpetati.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse muutmise seaduse eelnõu muudatustega kõrvaldatakse õiguslik vaakum restitutsiooninõuete menetlemisel ja lõpetatakse vara tagastamise ja kompenseerimise toimingud valdavas osas enne haldusreformiga seonduvaid struktuurimuudatusi.
Möödunud aastal lõppesid Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses (ORAS) sätestatud tähtajad õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise toimingute lõpule viimiseks ja kompensatsiooni määramiseks, ent aasta lõpuks jäid siiski rahuldamata ligikaudu 400 isiku restitutsiooninõuded, millest pooltel juhtudel ei saa kohalikud omavalitsused nõuete edasiseks menetlemiseks seada uusi tähtaegu.
Eelnõuga kavandatakse abinõud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise protsessi jätkamiseks ja kiireks lõpetamiseks. Eelnõu kohaselt saavad kohalikud omavalitsused täiendava volituse jätkata ka nende nõuete menetlemist, mida ei olnud võimalik õigustatud isikutest mitte olenevail põhjustel lõpule viia kehtivateks tähtpäevadeks.
Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse ning päästeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu oli samuti esimesel lugemisel
Politsei- ja piirivalveseadust täiendatakse õigusliku alusega riigipiiri valvamise korraldamise andmekogu KILP loomiseks. KILP on andmekogu, mille peamine eesmärk on luua riigi julgeoleku tagamiseks politseile võimekus jälgida reaalajas riigipiiril toimuvat. KILP vahendab eri ametiasutustelt, anduritelt, platvormidelt ja muudest allikatest saadud andmeid ja teavet, mida vahetatakse turvaliste andmeedastus- ja teabekanalite kaudu PPA siseselt ning teiste ametiasutustega, et saavutada olukorrateadlikkus ning toetada reageerimisvõimet välispiiril. KILP-iga luuakse võimekus seirata, avastada, tuvastada, jälgida ja mõista ebaseaduslikku piiriülest tegevust, teha vajalikke analüüse ning planeerida ressursse, et tagada tõhus piiriturvalisus, ennetada, avastada ja takistada ebaseaduslikke piiriületusi ning piiriülest kuritegevust.
Seaduses tehakse ka muid muudatusi. Teenistusküsimuste olulise muudatusena luuakse rahvusvahelises organisatsioonis või tsiviilmissioonil osaleva politseiametniku teenistusastme ajutise ülendamise võimalus, kehtiv kord seda ette ei näe. Juhul, kui politseiametnik soovib kandideerida rahvusvahelises organisatsioonis kõrgele ametikohale, võib tekkida olukord, kus ta teenistusastet oleks vaja ülendada nii kõrgeks, et naastes ei oleks talle võimalik tema teenistusastmele vastavat ametikohta pakkuda. Näiteks, kui rahvusvahelise organisatsiooni ametikoht nõuab politseikindrali teenistusastet, siis sellele vastab ainult PPA ja KAPO peadirektori ametikoht. Muudatus võimaldab teenistusastet ülendada ajutiselt ning naastes politseiteenistusse antakse politseiametnikule tagasi tema endine teenistusaste.
Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis samuti öösel esimese lugemise läbis, võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa uurimismääruse direktiiv. Kavandatavate muudatuste järgi toimub õigusabitaotluste esitamine Euroopa Liidu liikmesriikide vahel edaspidi Euroopa uurimismääruse esitamise abil, mis tähendab, et kõikide EL-i liikmesriikide kohta kehtivad õigusabitaotluste edastamiseks, tunnustamiseks ja täitmiseks ühed ja samad nõuded. Euroopa uurimismääruse abil vastastikuse abistamise taotluste esitamine ja neile vastuste saamine muutub kiiremaks, sest kõik EL-i liikmesriigid juhinduvad ühtsetest tähtaegadest.
Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse ehk Nagoya protokolli rakendamise eelnõuga, mis ka esimese lugemise läbis, täiendatakse looduskaitseseadust, et rakendada Nagoya protokolli geneetiliste ressursside juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglast jaotamist. Tulenevalt Nagoya protokollist on määruse eesmärk tagada, et EL-is kasutatavad geneetilised ressursid ja nendega seotud traditsioonilised teadmised oleks omandatud päritoluriigist õiguspäraselt.
Eestis otsekohalduv vastav Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus paneb liikmesriikidele kohustuse luua järelevalvesüsteem riigis kasutatavate geneetiliste ressursside ja nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutajate, kes täidavad määrusest tulenevaid kohustusi, kontrollimiseks. Määrusest tulenevate nõuete rikkumisel kehtestatakse karistused. Eelnõus nimetatakse määruse täitmise eest vastutavate pädevate asutusteks keskkonnaministeerium, maaeluministeerium ning haridus- ja teadusministeerium. Nagoya protokollis käsitletakse geneetilise materjalina taimse, loomse, mikroobse või muu päritoluga materjali. Nende kasutamise all peetakse silmas geneetilise ja/või biokeemilise koostise alast teadus-ja arendustegevust.
Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu läbis samuti esimese lugemise. See sätestab, et riikliku keskkonnaseire kaudu kogutavaid andmeid hoitakse ja töödeldakse edaspidi keskkonnaseire andmekogus, mille asutab keskkonnaminister. Eelnõuga hoitakse kokku aega seireandmete koondamisel ja kättesaadavaks tegemisel ning tagatakse informeeritumad otsused ja usaldusväärsemad hinnangud keskkonnaseisundi kohta tänu.
Keskkonnaseire on meteoroloogiline ja hüdroloogiline seire, õhuseire, põhjavee seire, siseveekogude seire, rannikmere seire, elustiku mitmekesisuse ja maastike seire, metsaseire, kompleksseire, kiirgusseire, seismoseire, mullaseire.
Valitsuse algatatud kalapüügiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuga tõhustatakse harrastuskalapüügiga seotud aruandlust ning täpsustatakse seadust Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks, mis on vajalik kalalaevade kaptenite rikkumiste punktisüsteemi paremaks toimimiseks. Samuti tehakse kehtivas seaduses redaktsioonilisi ning rakendamise praktikast tulenevaid parandusi.
Edaspidi ei karistata kalastuskaardi alusel püüdvaid harrastuskalureid püügiandmete esitamata jätmise eest väärteomenetluse korras. Kalastuskaart on vajalik kui harrastuspüügil kasutatakse suurema mõjuga püügivahendeid, näiteks nakkevõrku või õngejada, samuti kui püük toimub spinninguga forelli- või lõhejõgedel. Kehtestatakse reegel, kui harrastuskalapüüdja on jätnud püügiandmed tähtaegadeks esitamata, ei väljastata talle kalastuskaarti. Seni on kehtinud sarnane reegel eeltingimusega, et inimene peab olema eelnevalt karistatud vastava rikkumise eest. Kuna püügiandmete põhjal antakse hinnang varu olukorrale ning jaotatakse kalapüügivõimalusi, siis on täpsete püügiandmete saamine oluline.
Põhiseaduskomisjoni algatatud presidendi ametihüve seaduse ja presidendi töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis ka esimese lugemise läbis, näeb ette loobuda presidendi puhkuse regulatsioonist, mille järele puudub eluline vajadus ning mis ei sobi kokku riigipea staatusega. Seletuskirjas märgitakse, et regulatsioon on kehtinud enam kui 20 aastat, kuid selle aja jooksul ei ole ükski riigipea puhkust vormistanud. See osutab presidendi puhkust käsitlevate sätete ebavajalikkusele. Eelnõu viib riigipea tegevust reguleerivad õigusaktid kooskõlla nii tegeliku olukorra kui ka tänapäevase digitaalse maailma võimalustega, milles president saab täita oma ülesandeid igal ajal ja igal pool. Enesekorraldusõigusele tuginedes on presidendil võimalik näha endale ette perioodid puhkamiseks, seda presidendi ametitegevusest tingitud kohustuste ja neist tingitud võimaluste piires.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu oli ka parlamendi ees. See näeb ette muuta nii elektrooniline valimine kui ka pabervalimine ühetaolisemaks. Eelnõu kohaselt ühtlustatakse valimisseadustes eelhääletamise periood, olenemata sellest, kas hääletamine toimub elektrooniliselt või valimisjaoskonnas. Eelhääletamine hakkab toimuma 6. kuni 4. päevani enne valimispäeva.
Läbirääkimistel võttis sõna Jüri Adams EVA-st, kes toetas elektroonilise hääletamise võimaluste laiendamist ning tegi seoses sellega ettepaneku lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Jaanus Karilaid KE-st aga toetas eelnõus toodud elektroonilise hääletamisaja ühtlustamist pabervalimisega. Viie poolt- ja 48 vastuhäälega ei leidnud tagasilükkamise ettepanek toetust ning esimene lugemine lõpetati.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ühe eelnõu. Nimelt jäi riigikogus astu võtmata Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine valitsusele peatamaks Eesti osalemine pagulaste ümberjaotuskavas" eelnõu, millega sooviti teha valitsusele ettepanek peatada Eesti osalemine pagulaste ümberjaotamise mehhanismis Kreekast, Itaaliast ja Türgist, milles lepiti kokku Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil 22. septembril 2015. Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas seitse saadikut, vastu oli 30 ja erapooletuks jäi üks saadik.
Riigikogu ei arutanud esimesel lugemisel Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seoses ettekandja puudumisega. Nimelt lahkusid reformierakondlased protesti märgiks saalist. Eelnõu kohaselt pikendatakse elektroonilist eelhääletamise võimalust seitsmelt päevalt kümnele päevale ehk elektrooniline hääletus hakkab toimuma kolmeteistkümnendast päevast kuni neljanda päevani enne valimispäeva. Eelnõu arutamine lükkus edasi.
