Seadusega pikendatakse toetusstreigist etteteatamise tähtaega kolmelt tööpäevalt viieni, muudetakse riikliku lepitaja ametisse valimise protsessi ning reguleeritakse riikliku lepitaja asendamine tema ajutise puudumise ajal asetäitja-nõuniku poolt.
Seaduse kohaselt pikendatakse toetusstreigist etteteatamise tähtaega kolmest tööpäevast viie tööpäevani. Riigikohtu 5. juulil 2015. aastal jõustunud otsuse kohaselt on kollektiivse töötüli lahendamise seaduses ette nähtud kolmepäevane toetusstreigist etteteatamise tähtaeg põhiseadusega vastuolus, kuivõrd nii lühike etteteatamise tähtaeg piirab ebamõistlikult ettevõtlusvabadust.
Seadusega muudetakse riikliku lepitaja valimise ja ametisse nimetamise protsessi. Tööandjate ja ametiühingute keskliidud peavad sarnaselt kehtivale korrale kokku leppima riikliku lepitaja kandidaadis. Uue nõudena nähakse ette, et kokkulepe peab olema saavutatud hiljemalt kolm kuud enne ametis oleva riikliku lepitaja ametiaja lõppemist. Juhul, kui keskliidud ei saavuta tähtaegselt kokkulepet, korraldab sotsiaalministeerium riikliku lepitaja kandidaadi leidmiseks avaliku konkursi. Kui ka avalik konkurss luhtub, esitab riikliku lepitaja kandidaadi valitsusele valdkonna eest vastutav minister. Seoses reguleerimata olukorraga, kus riiklik lepitaja ei saa ajutiselt oma tööülesandeid täita, luuakse lepitusmenetluse läbiviimiseks riikliku lepitaja asetäitja – nõuniku institutsioon. Otstarbekuse põhjusel kaotatakse paikkondliku lepitaja instituut.
Seadusesse lisatakse veel riiklikule lepitajale esitatavad nõuded, samuti riikliku lepitaja ametiaja lõppemise ning riikliku lepitaja kantseleid puudutavad sätted. Seadusega täpsustatakse ka riikliku lepitaja ameti mõistet. Riikliku lepitaja ametiaega pikendatakse kolmelt aastalt viiele aastale.
