Sotsiaalkomisjoni aseesimehe Vabaerakondlase Monika Haukanõmme sõnul toetasid Reformierakonna muudatusetttepanekut Vabaerakonna ja Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esindajad ning olid vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja Keskerakonna liikmed.

"Muudatuste läbiv joon on, et hoitakse lahus traditsiooniline 13-protsendiline osa ravikindlustusest ja teise osana riigieelarveline rahastus," ütles Haukanõmm BNS-ile.

Komisjoni liikme Maris Lauri sõnul välistab muudatus võimaluse, et riigi tervishoiualaseid ülesandeid hakataks kunagi rahastama ravikindlustusest laekuvatest summadest. "Seda tuleb vältida põhjusel, et ravikindlustusmaksest saadud raha läheb ja peab minema üksnes ravikindlustuskulude katmiseks ehk siis ravimiseks, haigushüvitisteks ja soodusravimite tagamiseks," lisas Lauri.

Sotsiaalkomisjon saatis haigekassa seaduse muutmise eelnõu riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 22. novembriks.

Haigekassa seaduse muutmisega hakkab riik edaspidi tasuma mittetöötavate pensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa. Samuti on kavas suunata tervishoidu järgmise viie aasta jooksul 300 miljonit eurot lisaraha, millest 34 miljonit järgmisel aastal.

Praegune Eesti tervishoiu rahastus sõltub peamiselt tööhõivel põhinevast rahastamisest, mis toob kaasa raskusi piisava tulubaasi tekkimisel. Seega on ravikindlustuse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisel oluline vähendada tervishoiu rahastamise süsteemi tulubaasi sõltumist vaid tööhõivel põhinevate maksude laekumisest.

Valitsus otsustas 23. aprilli kabinetinõupidamisel laiendada haigekassa tulubaasi ja panustada täiendavalt Eesti Haigekassa eelarvesse 2018. aastal 7 protsenti, 2019. aastal 10 protsenti, 2020. aastal 11 protsenti, 2021. aastal 12 protsenti ja 2022. aastal 13 protsenti mittetöötavate vanaduspensionäride pensionilt.

Lisaks otsustati haigekassa tulubaasi laiendamise raames viia osa riigieelarvest rahastatavaid teenuseid haigekassasse, et vähendada rahastamise killustatust ja seeläbi suurendada tervishoiusüsteemi tõhusust.

2018. aastal antakse riigieelarvest rahastatavatest teenustest haigekassale üle hambaravi toetuse, sügava vaimupuudega täiskasvanute üldanesteesias hambaravi tagamise, kiirabi osutamise, viljatusravi kulude hüvitamise, HIV-i ja AIDS-i ravikonsiiliumi töö toetamise, meremeeste ööpäevaringse eesti- ja ingliskeelse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni võimaluse tagamise, täiendava ravimihüvitise ja perearstide asendustasude rahastamise kohustus.

Alates 2019. aastast rahastatakse Eesti Haigekassa kaudu HIV-i ravimeid, immuunpreparaate, ravikindlustamata isikute vältimatu abi, tuberkuloosiravimeid ning antidoote. Alates 2020. aastast rahastatakse Eesti Haigekassa kaudu riikliku siirdamisasutuse ülesannete täitmise tagamist ja osaliselt residentuuri kulusid.

Eelnõuga antakse ravikindlustus usuliste ühenduste registrisse kantud kloostri liikmeskonda kuuluvatele munkadele ja nunnadele.

Seaduse jõustumine on planeeritud etapiti. Alates 2018. aastast jõustub haigekassa tulubaasi laiendamine ja sellega seotud muudatused. Lisaks jõustuvad etapiliselt sätted teenuste rahastamise kohustuste üleandmiseks haigekassale. 2019. aastast jõustub osa kiirabi korraldamisega ja antidootide varu moodustamisega seotud sätteid ning 2020. aastal rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise ja osutamisega seotud sätted.