Eelnõu heakskiitmise poolt hääletas 50 riigikogu liiget, vastu oli 37 riigikogu liiget ja erapooletuid ei olnud.
Eesti on üks väheseid eurotsooni liikmesriike, kus Kreeka abipakett peab saama ka parlamendi heakskiidu. Sama nõue kehtib veel Hollandis, Maltal, Saksamaal, Slovakkias ja Sloveenias.
Programmi eesmärgid on taastada Kreeka riigirahanduse võimekus, läbi viia majanduskasvu, hõivet, investeeringuid toetavad reformid, taastada finantsstabiilsus ning põhjalikult reformida riigihaldust. Aasta algusest tõsiselt halvenenud majandusolukord on põhjustanud eelarve primaartasakaalu eesmärkide esimeste sammude allapoole toomist enne kui 2018. aastaks 3,5-protsendine ülejääk saavutada, rääkis rahandusminister Sven Sester riigikogus peetud kõnes.
Fiskaaleesmärkide saavutamisel on olulised käibemaksu süsteemi reform, tervikuna erandite kaotamine maksusüsteemis, maksukogumise uue kvaliteedi saavutamine, pensionisüsteemi kestlikuks muutmise reformide ellu viimine. Kindlasti peab Kreeka uude programmi ka ise panustama ning siin on oluline osa erastamisel, lisas ta.
Sester rõhutas, et Eesti ei ole nõus Kreeka võla nominaalse mahakandmisega, küll aga võivad arutluse alla tulla võimalikud leevendamismeetmed. "Võimalikud laenuintresside ülevaatamised või laenutähtaegade pikendamised on kindlasti läbirääkimiste koht," ütles ta.
Eurotsooni rahandusministrid kiitsid reede õhtul heaks Kreeka abipaketi, mille suurus on 85,5 miljardit eurot. Kreekale antavate laenude keskmine maksimaalne pikkus on 32,5 aastat, ja intressiks kujuneb Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) võlakirjade intress, millele lisanduvad marginaal ja teenustasud. Lisaks laenule on ette nähtud ka Kreekapoolsed sammud – kolme aasta jooksul eeldatakse, et primaarülejääk moodustab kokku 2 miljardit eurot ja riigivarasid õnnestub erastada 6,2 miljardi ulatuses.
Koos Kreeka osaga kokku 93,7 miljardist enamik ehk 54,1 miljardit kolme aasta jooksul kulub olemasolevate laenude ja nende intresside tagasimakseks. Sellele lisandub pankade rekapitaliseerimine 25 miljardi ulatuses, maksmata arvete tasumine 7 miljardi ulatuses ja eelarvepuhvri ning rahvusvahelise valuutafondi (IMF) hoiuse taastamine kokku 7,6 miljardi ulatuses.
Programmi esimeseks makseks on kavandatud 26 miljardit eurot, millest kohe 10 miljardit eurot ESM-i võlakirjadena Kreeka pangandussektori rekapitaliseerimiseks, 13 miljardit laenuna, mille arvelt kaetakse erinevaid võlakohustusi ning ülejäänud 3 miljardit kuulub väljamaksmisele osadena kui eraldi kokkulepitavad vahe-eesmärgid on täidetud.
IMF-i rahaline osalus programmis selgub oktoobris, pärast programmi esimest ülevaatust. ESM-i poolt antavate laenude kaalutud keskmiseks tähtajaks kujuneb 32 aastat.
Ateena peab tegema 20. augustiks Euroopa Keskpangale 3,4 miljardi euro suuruse laenu tagasimakse.
Rahandusministeeriumi hinnangul Eesti osalemine Kreeka kolmandas 86 miljardi euro suuruses abipaketis Eesti kohustusi ei suurenda.
