Eelnõu juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon, teatas riigikogu pressitalitus.
Eesti liitumine EFSF-iga ja EFSF-i raamlepingu muudatused jõustuvad
pärast seda, kui kõik euroala riigid on edastanud lepingu lisas oleva
kirjaliku kinnituse liitumiseks vajalike siseriiklike protseduuride
läbimisest EFSF-ile
Varasema info kohaselt kiitis Eesti valitsus oma möödunud neljapäeva
istungil heaks euroala rahandusministrite 21. juuli tippkohtumise
otsuste põhjal muudetud EFSF-i raamlepingu eelnõu ja riigikogu otsuse
eelnõu EFSF-i liikmelisusest tulenevate garantiikohustuste võtmiseks.
Euroala riikide valitsused on sihiks võtnud EFSF-i uuendatud raamlepingu
jõustumise tänavu oktoobris.
Euroala riikide asutatud Luksemburgis registreeritud aktsiaselts EFSF
võib võtta võlakohustusi, et toetada erakorralistesse finantsraskustesse
sattunud euroala liikmesriike ja tagada euroala üldist
finantsstabiilsust ja kaitsta selle liikmesriike finantskriiside eest.
EFSF annab euroala stabiilsuse tagamiseks erakorraliselt
finantsraskustesse sattunud euroala riikidele toetuslaene
majanduspoliitika programmide ja neis sätestatud majanduspoliitiliste
tingimuste alusel.
EFSF laenab toetuslaenude andmiseks vajaliku raha finantsturgudelt ning
nende laenude tagatiseks on euroala riikide poolt välja antud garantiid.
Fond lõpetab uute kohustuste võtmise 2013. aastal, mil seda hakkab
asendama Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM).
EFSF-i raamlepingu muudatustega kindlustatakse fondi laenuandmise võime
kuni 440 miljardit eurot, laiendatakse fondi võimalusi sekkuda euroala
stabiilsuse tagamiseks ning sätestatakse Eesti liitumine fondiga.
Fondiga liitudes teeb Eesti sissemakse aktsiakapitali 48.000 eurot.
Seoses Iirimaa, Portugali ja plaanitava Kreeka programmidega on Eesti
hinnanguline garantiikohustus 660 miljonit eurot.
BNS
