Riigikogu pressitalituse teatel on seaduse eesmärgiks muuta kõrgharidussüsteemi toimimine üliõpilase jaoks õiglasemaks, kasvatada kõrgharidustaseme õppe tulemuslikkust, vähendada kõrghariduse valdkondlikku killustatust ja suurendada kõrgkoolide vastutust õppe kvaliteedi tagamisel. Seaduse kohaselt eraldatakse kõrgkoolidele edaspidi kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks riigieelarvest tegevustoetust, mis ei ole enam üldjuhul seotud konkreetsete õppekohtade ja lõpetajate arvuga. Samuti tehakse mitmeid muid põhimõttelisi muudatusi. Seadus sätestab, et kui erakool taotleb kõrgharidustaseme õppe läbiviimiseks tegevustoetust, kohalduvad talle samad nõuded kui avalik- õiguslikele ja riigi õppeasutustele. Seadus näeb ette ainepunktide kumulatiivse arvestuse kõikide semestrite lõikes. Akadeemilisel puhkusel olevale üliõpilasele antakse õigus kuulata loenguid, kuid mitte sooritada eksameid ja arvestusi. Akadeemilisel puhkusel õppekava täitmise keeldu ei kohaldata keskmise, raske või sügava puudega isikule, alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanemale või eestkostjale ega üliõpilasele, kes on akadeemilisel puhkusel seoses kaitseväeteenistuse läbimisega. Seadus jõustub 1. jaanuaril 2013.
Riigikogu lõpetas valitsuse algatatud autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (137 SE) teise lugemise. Eelnõuga sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste ülevõtmisest tulenevad muudatused. Eelnõu sätestab vedaja tegevusalale juurdepääsu tingimuste erisused, ühtlustab ja lihtsustab autovedude korraldamiseks antavate tegevuslubade süsteemi, kaotab kehtivast seadusest tulenevad piirangud tasulisele rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsuks, liberaliseerib kasutuslepingu alusel kasutatavate sõidukite autovedudel kasutamise tingimusi, täiendab seaduse vastutusalas sätestatud karistusi autoveoseaduse ja EL määruste nõuete rikkumise eest ning täpsustab mõningate autoveoseaduse sätete sõnastust, et tagada õigusselgus ning kooskõla teiste seaduste ja Euroopa Liidu õigusega.
