Eelnõu poolt hääletas 53 riigikogu liiget, vastu oli 40, teatas BNS.
Seaduse eesmärk on viia kollektiivlepingu seaduse regulatsioon kooskõlla põhiseadusega ja sätestada protseduurireeglid, mille järgimisel on tähtaja möödumise tõttu kehtivuse kaotanud kollektiivlepingu pooltel võimalik kollektiivleping üles öelda ja selle edasikehtivus lõpetada.
Eelnõu algatanud õiguskomisjoni hinnangul annab muudatus lepingupooltele võimaluse kohandada oma käitumist olukorras, kus on teada vähemalt ühe lepingupoole soov lepingut mitte pikendada.
Muudatuse vastu on teravalt protestinud ametiühingud ning suur osa eelmise nädala streike oli suunatud just selle muudatuse vastu.
Eelnõu vastu olnud sotsiaaldemokraatide nimel sõna võtnud Eiki Nestor ütles, et eelnõu annab liiga suure võimu tööandjale. Eelnõu vastu oli ka Keskerakond.
Kehtiva kollektiivlepingu seaduse kohaselt sõlmitakse kollektiivleping küll tähtajaliselt, ent tähtaja möödumisel säilib lepingupooltel kohustus lõppenud kollektiivlepingut edasi täita.
