Riigikogu võttis neljapäeval 80
poolthäälega vastu väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muudatused, mille eesmärk on võtta Eesti õigusesse
üle finantstagatiste ja väärtpaberite arveldustega seonduvat
käsitlev Euroopa Liidu (EL) direktiiv.
Eelnõuga täpsustatakse lisaks Eesti väärtpaberite keskregistris väärtpaberikontodega seotud registritoiminguid, eelkõige neid, mis seonduvad väärtpaberite pantimisega. Samuti loob eelnõu isikutele võimaluse avada väärtpaberikonto otse Eesti väärtpaberite keskregistris ilma panga või muu kontohalduri vahenduseta.
Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles BNS-ile teisipäeval, et seaduseelnõule laekunud muudatusettepanekud olid tehnilist laadi ega muuda eelnõu sisuliselt. Eelnõule laekus tähtajaks kokku kaheksa muudatusettepanekut rahanduskomisjonilt endalt, mida komisjon ka täielikult arvestas.
Varasema info põhjal esitas rahandusministeerium väärtpaberituru seaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muutmise eelnõu kooskõlastamisele mullu suvel. Ministeeriumi hinnangul mõjutavad muudatused positiivselt Eesti väärtpaberiringluse tasuvust, atraktiivsust, läbipaistvust ja usaldusväärsust ning tõusma peaks Eesti väärtpaberituru konkurentsivõime.
Möödunud suvest pärineva info järgi pidid EL-i liikmesriigid direktiivi ülevõtva õigusakti vastu võtma hiljemalt mullu 30. detsembril ja kohaldada tuleb vastuvõetud sätteid alates 30. juunist 2011.
Eelmise riigikogu koosseisu rahanduskomisjoni esimees ja praegu komisjoni liige Taavi Rõivas ütles tänavu 4. mail eelnõu esimesel lugemisel, et EL ei ole Eesti suhtes rikkumismenetlust algatatud. Eelnõu vastuvõtmise hilinemine on Rõivase sõnul peamiselt tingitud pikaleveninud ettevalmistamisperioodist ja riigikogu koosseisu vahetumisest.
Eelnõu oli esimest korda esimesel lugemisel 16. veebruaril, aga kukkus toona menetlusest välja, kuna riigikogu koosseisu tööaeg lõppes.
