Riigikogu võttis eilsel lõpphääletusel vastu välisõhu kaitse seaduse muudatuse, millega sätestatakse üldised eesmärgid selle kohta, mida saab rahastada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tuludest.Riigikogu võttis eilsel lõpphääletusel vastu välisõhu kaitse seaduse muudatuse, millega sätestatakse üldised eesmärgid selle kohta, mida saab rahastada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tuludest.
Eelnõu paneb paika saastekvootide tulu kasutamise eesmärgid ja üldised põhimõtted. Oksjonitulud laekuvad riigieelarvesse ning vähemalt pool sellest tuleb kasutada kliimaga seotud eesmärkide saavutamiseks.
Investeeringud hõlmavad projekte, mis on suunatud keskkonna puhtuse heaks ja energiakulu vähendamisele. Nii lisanduvad korterelamute soojapidavamaks muutmise kõrvale võimalused toetada avalike hoonete energiasäästu, biogaasi kasutuselevõttu ja taastuvenergia mikrolahenduste loomist.
Tulevikus toimub oksjonitulu jaotamine läbi riigi eelarvestrateegia ja iga-aastase riigieelarve koostamise. Lõplikult otsustatakse toetuse summad ja projektid aga igal aastal eelarve kinnitamise käigus riigikogus.
Et saastekvoodi enampakkumisel oleks võimalikult palju osalejaid ning kauplemine võimalikult elav, loob eelnõu osalemisvõimaluse kõigile investeerimisühingutele, krediidiasutustele ja isikutele, kes kauplevad oma nimel väärtpaberitega või osutavad klientidele investeerimisteenust.
Vajalikke lube hakkab välja andma Finantsinspektsioon.
Kasvuhoonegaaside heitkoguse aruannetes esitatud teabe järelevalve tõhustamiseks antakse selle kontrollimise õigus Keskkonnaministeeriumilt üle Keskkonnainpektsioonile.
