Riigikohtu üldkogu tunnistas kehtetuks ravimiseeaduse vastavad sätted ja jäi otsuses endiselt seisukohale, et apteekide asutamispiirang kohtleb ettevõtjaid ebavõrdselt. Piirang takistab uute apteekide loomist ja annab eelise neile, kes asutasid apteegid enne asutamispiirangute kehtima hakkamist, teatas riigikohus.
„Apteegituru regulatsioon on seadusandja ülesanne. Antud olukorras, kus apteegiturg toimib konkurentsimudeli järgi, ei saa lubada ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist. Apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks maal on seadusandjal võimalik kasutada abinõusid, mis oleksid tõhusamad, kuid riivaksid ettevõtlusvabadust ja võrdsuspõhiõigust vähem,“ ütles riigikohtu esimees Priit Pikamäe.
Riigikohus ei rahuldanud ka riigikogu taotlust lükata otsuse jõustumine edasi, kuna seadusandjal ei ole olnud piisavalt aega uue regulatsiooni väljatöötamiseks. Kohtu hinnangul on riigikogul olnud uue regulatsiooni väljatöötamiseks aega ligi kaks aastat.
Õigusriigi põhimõttega on vastuolus see, kui seadusandja saaks jätta põhiseaduse vastase regulatsiooni kehtima sel moel, et kehtestab formaalselt uue, kuid oma mõjult varem kehtinuga võrreldes suuresti samasisulise regulatsiooni, mille riigikohus on juba põhiseaduse vastaseks tunnistanud.
Otsuse jõustumisest alates ei ole apteekide asutamine asukohast või teiste apteekide olemasolust lähtuvalt piiratud. See tähendab, et apteegi asutamiseks maal või linnas tuleb esitada ravimiametile sellekohane taotlus.
Riigikohus lisas, et kuna apteekide tegevusloa väljastamine võtab praktikas aega, on seadusandjal võimalik kiiresti kehtestada põhiseaduspärane regulatsioon ja juba esitatud taotluste alusel antakse tegevusload välja muudetud seaduse järgi.
