Praegune puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäride toetamise süsteem ei taga, et abi oleks igakülgne ja jõuaks nendeni, kes seda tegelikult vajavad, leidis riigikontroll äsja lõppenud auditis. Samas kulub puuetega inimeste toetusteks ja töövõimetuspensionideks kokku üle kolme miljardi krooni aastas.

"Tuleks kaaluda, kas on ikka mõistlik jätkata nende pisikeste toetuste maksmist, mida enamasti tegelikul otstarbel ehk puudega seotud kulude katteks ei kasutata, või hoopis pakkuda selle raha eest, mis kokku on väga suur summa, üle riigi puuetega inimestele vajalikke teenuseid," leidis riigikontrolör Mihkel Oviir.

Kuna ei maksta toetust tehtud, vaid arvatavalt tehtavate lisakulutuste katteks, võib inimene raha kasutada muuks otstarbeks, kui riik mõelnud on.

Riigikontroll uuris, kas puudega inimesed on ostnud retseptiravimeid ja abivahendeid. Audit näitas, et ligi kolmandik tööealistest puuetega inimestest, kellel oli üheks puudest tulenevaks lisakuluks hinnatud arvatav kulu ravimitele, polnud pea aasta jooksul ostnud mitte ühtegi retseptiravimit. Vaid 15,4 protsenti nendest puuetega inimestest, kellele oli puudest tulenevaks eeldatavaks lisakuluks määratud abivahendi soetamise või kasutamise kulu, oli ostnud abivahendeid.

Arvestades puuetega isikute suuremat ravimi- ja abivahendikulu, soovitas riigikontroll sotsiaalministril muuta ravimite ja abivahendite kompenseerimise süsteemi, nii et riik võimaldaks puuetega isikutele vajalike ravimite ja abivahendite ostmist senisest soodsamalt. Riigikontroll soovitas sotsiaalministril analüüsida lisaks teiste earühmade toetamise ja muude lisakulude kompenseerimise süsteemi ning kaaluda võimalust lõpetada puuetega isikutele igakuiste toetuste maksmine arvatavate lisakulude katteks.

Eestis on peaaegu 120.000 puudega inimest. Puuetega inimeste arv on viimase üheksa aastaga kasvanud 38 protsenti. Samuti on aasta-aastalt kasvanud riigi kulutused puuetega inimeste toetamiseks: 2009. aastal kulus kõikidele puuetega inimeste sotsiaaltoetustele 716 miljonit, aasta varem oli see summa 662 miljonit.

Puuetega isikute arv on suurenenud just pensioniealiste tõttu ning suureneb veelgi, kui võtta arvesse rahvastiku vananemist ja eakate osakaalu suurenemist. Ka puude määramise metoodika soodustab eakate sotsiaaltoetuste saajate arvu kasvu, kuna selle järgi on kõigil 65-aastastel ja vanematel suur tõenäosus saada vähemalt keskmine puue.

Töövõimetute inimeste toetamise süsteemi peamiseks puuduseks on riigikontrolli hinnangul see, et süsteem ei motiveeri töövõime kaotanud inimesi tööturule tagasi pöörduma, kuna isikutele ei pakuta rehabiliteerivaid töö- ja tervishoiuteenuseid ning riik hindab inimese töövõimetust, mitte aga võimet teha muud tööd või õppida uus amet. Riik maksab töövõimetuspensionit ka neile, kelle sissetulek ei ole väike ja kes saavad end ise tööga edukalt ära elatada.

Riigikontrolli audit näitas, et kõikidest töövõimetuspensioni saajatest 60 protsenti ei teeninud samal ajal mitte mingit muud tulu. Kõikidest osalise töövõimekaotusega töövõimetuspensionäridest teenis palgatulu ainult 35 protsenti. Samal ajal oli tulu teeninud ka viis protsenti nendest, kelle töövõimekadu oli täielik.

Riigikontroll soovitas sotsiaalministril kujundada püsiva töövõimetuse hindamise süsteem ümber selliselt, et ennekõike hinnatakse isiku töövõimet, mitte aga töövõime kadu. Riigikontrolli arvates tuleks kaaluda töövõimetuspensioni maksmise sidumist isiku samal ajal teenitud tuluga. Selleks peaks kehtestama tulumaksimumi, mille teenimisel kaob isikul õigus töövõimetuspensioni saada. Samal ajal tuleb luua töövõime kaotanud isikute tööalase rehabilitatsiooni programm, mis võimaldaks ümberõpet ja looks eeldused naasta tööturule.

Töövõime kaotanud inimeste arv on kasvanud ligi 44.000 inimeselt 2001. aastal ligi 78.000 inimeseni 2010. aastal, moodustades 5,7 protsenti rahvastikust. Suurenenud on ka riigi kulud: kui 2000. aastal kulus töövõimetuspensionäridele 663 miljonit, siis 2009. aastal juba 2,5 miljardit krooni.

Riigikontroll