Justiitsminister Kristen Michali sõnul on eelnõu eesmärgiks vähendada riigilõive ja muuta seeläbi inimeste juurdepääs õigusemõistmisele lihtsamaks ja kättesaadavamaks. Samuti muudetakse Michali sõnul kohtudokumentide kättetoimetamist, et vähendada kohtumenetluse venimist selle tõttu, et kostja ei soovi olla kättesaadav, kui see talle kasulik ei ole.
„Eelnõu ettevalmistamise käigus vaadati üle kõik lõivud ja selle tulemusel alanevad riigilõivud arvestataval määral. Samuti lihtsustasime lõivude arvestamise süsteemi. Eelnõu on Hea Õigusloome põhimõtete vaimus põhjalikult läbi arutatud ja muudetud koostöös kohtunikkonnaga ning seda toetab ka Eesti Kohtunike Ühing, mis on meie jaoks oluline. Soovime, et uued ja madalamad lõivud hakkaks kehtima käesoleva aasta 1. juulist. Riigilõivude alanemine kohtupidamises on samuti 2012 aasta riigieelarvesse juba sisse planeeritud, “ ütles Michal.
Eelnõu kohaselt vähenevad riigilõivud märgatavalt. Näiteks kui täna soovib inimene kohtu kaudu välja nõuda oma 1500 eurost võlga, peab ta maksma riigilõivu 319,55 eurot. Eelnõu kohaselt tuleks aga maksta ainult 45 eurot, eeldusel, et seda tehakse maksekäsu kiirmenetlusena. Samas kui võlga soovitakse ikkagi välja nõuda üldmenetluses, siis hagiavaldust elektrooniliselt esitades on sellise võlasumma korral riigilõiv 150 eurot ning 200 eurot juhul, kui hagiavaldus esitatakse paberil.
Vaidluses 100 000 eurose korteri omandi üle on riigilõiv täna 6 391 eurot, eelnõu kohaselt aga saab see olema 1000 eurot elektroonilise ja 1200 eurot paberil avalduse puhul.
Kui inimesel ei ole mõjuval põhjusel võimalik taotlust elektrooniliselt esitada, siis on eelnõu kohaselt siiski ka temal võimalik elektroonilise avaldusega sama soodsat lõivu maksta – näiteks olukorras, kus inimeselt ei ole mõistlik tema kõrge ea tõttu arvuti kasutamist nõuda või tal puuduvad oskused ja võimalused arvutit kasutada.
Kuna kõik lõivud vaadati süsteemselt üle ja korrigeeriti vastavalt, siis üksikutel juhtudel lõivud ka tõusid. Üheks selliseks näiteks on halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse või määruskaebuse esitamine, kus lõiv tõuseb tänaselt 12,78 eurolt 15 eurole ehk pisut vähem kui 3 eurot. Samas on muud halduskohtumenetluse lõivud korrigeeritud soodsamaks.
Tsiviilkohtumenetluses muutub hagi esitamine paljudel juhtudel kordades soodsamaks, kuid tõuseb hagi tagamise taotluse esitamine 28,78 eurolt 50 eurole, kuna tegu on tihti asja üsnagi mahuka läbivaatamisega.
Riigilõiv võib teatud juhtudel tõusta kiirlaenude kontorite jaoks, kelle ärimudel põhineb suuresti viivistel. Täna saavad nad oma viiviseid sisse nõuda põhinõude ulatuses ilma riigilõivu maksmata, mis aga soosib neid viiviseid koguma, kuna neid saab tasuta kohtule esitada. Eelnõu kohaselt tuleb aga ka viivise nõude pealt lõivu maksta, kuna üsna tihti kujunevad viivised ja muud kõrvalnõuded kohtutes eraldi keerulise vaidluse keskmeks.
Lisaks lõivude vähendamisele sisaldab eelnõu ka mõningaid muudatusi, mis aitavad kohtutel kohtumenetlust kiiremini läbi viia ning aitavad ära hoida menetluse venitamisi. „Eelnõuga tõhustatakse näiteks dokumentide kättetoimetamist puudutavaid sätteid, kuna tänane kättetoimetamise regulatsioon põhjustab hulgaliselt probleeme. Esimese astme kohtutes on pidevalt kättetoimetamise staadiumis seismas hinnanguliselt kolmandik kuni pool menetluses olevatest tsiviilasjadest, mis tähendab, et menetlus seisab kuni dokumendid on kostjani toimetatud. Tänane süsteem aga võimaldab pahatahtlikel menetlusosalistel sellega seoses kohtuasju venitada, koormab kohtuid ja põhjustab lisakulutusi neile, kes kohtusse on läinud õigust otsima,“ sõnas minister.
Eelnõu teeb tänase süsteemi tõhustamiseks mitmed ettepanekud. Näiteks hakatakse juriidiliste isikute puhul tänasega võrreldes rohkem tuginema äriregistris registreeritud aadressi- ja sideandmetele ning kui juriidiline isik sealt posti kätte ei saa, siis võib kohus teha lihtsamalt avaliku kättetoimetamise.
Eelnõu kiirema vastuvõtmise huvides eraldati esialgsest versioonist paljud kohtumenetlust kiirendavad muudatused, mille osas kohtunikkond soovis täiendavalt panustada ja neid arutada. Justiitsministeerium jätkab Hea Õigusloome põhimõtete kohaselt nende arutamist eraldi, kuna kohtumenetluse kiirendamine on jätkuvalt ministeeriumi prioriteediks ja oluline avalikkuse ootus ka kohtusüsteemile.
Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda aadressil.
