Registreerimisega soovib riik vähendada ebaseadusliku tööjõu kasutamist ning kindlustada tööd tegevate inimeste sotsiaalsete tagatiste parem kaitse. Nii saavad töötajad juba töösuhte alguses kindluse, et nende maksud ja kogumispensioni sissemakse tasutakse ja tagatud on tervisekindlustus. Selleks tuleb töötamine registreerida enne faktilist tööle asumist.
Samas aitab register ümbrikupalga riskiga valdkondades nagu ehitus, toitlustus, majutus jm, maksuhalduril tööjõumaksude tasumist paremini kontrollida.
Töötaja registreerimiseks piisab ainult ühest elektroonilisest sissekandest. Nii pole enam eraldi vaja näiteks haigekassale töötajast teada anda, sest erinevate ametite info koondatakse registrisse, mis muudab hõlpsamaks andmete ristkasutamise. Töötamise registreerimisel kogutavat infot saab kasutada toetuste, hüvitiste ja pensionide määramisel, sotsiaalteenuste osutamise õigsuse järelkontrolli tegemisel ning ravikindlustuskaitse perioodi arvestamisel.
Registri IT-arenduskulu Maksu- ja Tolliametile (MTA) on hinnanguliselt 400–600 000 eurot. Sellele lisanduvad arenduskulud, mis tuleb registriandmeid kasutavatel asutustel teha registriga liidestamiseks ning süsteemi hoolduskulud. Infotehnoloogia arendamise kulud kaetakse MTA eelarvest.
Seadus plaanitakse jõustada 2014. aasta 1. juulist. Sotsiaalministeerium valmistab ette eelnõu ravikindlustuse, töötuskindlustuse, individuaalse töövaidluse lahendamise, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste, riikliku pensionikindlustuse, riiklike peretoetuste, vanemhüvitise ja sotsiaalhoolekande seaduste muutmiseks.
- Eelnõu leiab eelnõude infosüsteemist.
- Rohkem infot töötamise registreerimise kohta leiab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.