Tööandja pensionifondide eesmärk oleks rahandusministeeriumis valminud eelnõu seletuskirja järgi pakkuda täiendavat kogumispensioni tööandja ja sellega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva tööandja töötajatele.

Muudatus on tingitud Euroopa Liidu (EL) tööandjapensioni kogumisasutusi reguleerivast direktiivist. Praegu Eesti pensionisüsteemis ei ole eraldi sammast tööandjapensionidele, puuduvad tööandjapensioni kogumisasutused ja eraldi tööandjapensioniskeemid.

Eesti oli EL-iga liitumisel seisukohal, et Eesti ei pea tooma oma pensionisüsteemi sisse tööandjapensioni kogumisasutusi. Investeerimisfondide seadust täiendati siiski sätetega, mis reguleerivad teistes riikides asutatud tööandjapensioni skeemide pakkumist töötajatele ning juhatuse ja nõukogu liikmetele Eestis.

Euroopa Komisjoni hinnangul peab olema Eestis võimalik tööandjapensioni kogumisasutuste asutamine ja need peaksid saama pensioniskeeme pakkuda teistesse riikidesse. Komisjon nõudis Eestilt direktiivi ülevõtmist möödunud aastal pärast seda, kui Euroopa Kohus oli otsustanud, et seni Eestis kehtivaga sarnast süsteemi kasutanud Tšehhi peab lubama tööandja pensionifondide moodustamist.

Tööandja pensionifond on eelnõu järgi vabatahtlik pensionifond, kuhu võib töötajate ja juhtkonna eest sissemakseid teha üksnes fondi tingimustes nimetatud tööandja. Tööandja pensionifondi võib moodustada üksnes fondivalitseja. Eelnõu kohaselt saavad tööandja pensionifonde valitseda kõik vastava tegevusloaga fondivalitsejad. Ühte tööandja pensionifondi võib sissemakseid teha mitu tööandjat.

Direktiivis keskendutakse peamiselt määratud väljamaksetega pensioniskeemidele, kus tulevase pensioni suuruses lepitakse kokku sissemaksete alustamisel, garanteeritud tootlusega pensioniskeemidele ning suremus-, üleelamis- või töövõimetusriskikaitse skeemidele. Kuid direktiivi järgi on võimalikud ka määratud sissemaksetega pensioniskeemid.

Eesti pensionifondid on määratud sissemaksetega pensioniskeemid, tulevase pensioni suurust ega tootlust fondivalitseja ei garanteeri. Määratud väljamaksetega pensioniskeeme ja garanteeritud tootlusega pensioniskeeme pakuvad ning suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske katavad Eestis elukindlustusseltsid, mitte pensionifondivalitsejad. Seletuskirja järgi säilib see põhimõte ka kavandatava muudatuse järel.

Seega saab Eestis registreeritud tööandja töötajatele ja juhtkonnale pakkuda määratud sissemaksetega tööandja pensionifonde. Seevastu määratud väljamaksetega pensionifonde, garanteeritud tootlusega pensionifonde ja suremus-, üleelamis- või töövõimetusriske katvaid pensionifonde saab pakkuda teistes lepinguriikides registreeritud tööandja töötajatele, kus selliste skeemide pakkumine on lubatud. Garantiidega pensionilahendusi saaks endiselt pakkuda kokkuleppel elukindlustusseltsidega.

Ülevõetava direktiivi alt on välja jäetud pensioniskeemid, mida pakuvad teiste direktiivide reguleeritavad finantsasutused, näiteks elukindlustusseltsid ja osa fondivalitsejaid. Elukindlustusseltsidele kohaldataks seletuskirja järgi ka edaspidi kindlustustegevuse seadust.

Lisaks oma pensioniskeemi loomisele on tööandjal endiselt võimalik oma töötajatele pensioni kogumisel kasutada olemasolevaid kolmanda samba ehk vabatahtlikke pensionifonde või elukindlustuslahendusi. Tööandja pensionifondi tehtavatele sissemaksetele, samuti sellest tehtavatele väljamaksetele kehtiksid samad maksureeglid kui teistele vabatahtlikele pensionifondidele.

Rahandusministeerium on eelnõu saatnud justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks. Sellega on kavas teha vastavad muudatused investeerimisfondide seadusse, finantsinspektsiooni seadusse, kindlustustegevuse seadusse, kogumispensionide seadusse, krediidiasutuste seadusse, tulumaksuseadusse ja väärtpaberituru seadusse. Lisaks on kavas sama seadusemuudatusega üle võtta 2009. ja 2010. aastal direktiividega kehtestatud eurofonde puudutav regulatsioon.