Keskkonnaministeerium toob eelnõus välja, et plastkandekottidest on saanud looduse prahistamise üks sümboleid. Keskkond on hüljatud plastkandekottide tõttu saastunud ja eriti suured on probleemid veekogudesse sattuva prahi tõttu, millest on saanud globaalne keskkonnaprobleem, selgub eelnõu seletuskirjast.
Seetõttu näeb EL-i direktiiv liikmesriikidele ette õhukeste kilekottide tarbimise vähendamist. Ühe variandina tuleb hiljemalt 2019. aastaks lõpetada poodides tasuta õhukeste kilekottide jagamine, mis praegu moodustavad 97% kauplustes jagatavatest plastikkottidest.
Nõude kehtestamise eesmärk on vältida olukorda, kus tarbija saab eriti õhukesi plastkandekotte tasuta ja vabalt võtta, et asendada kandekotti.
Lisaks tuleb 2019. aasta lõpuks kilekottide aastane tarbimine inimese kohta vähendada 90 kilekotini. Nii keskkonnaministeerium kui ka kaupmeeste liit on viinud läbi uuringu, kust selgub, et eestlane tarbib aastas keskmiselt 40 plastikkotti ja umbes 165 eriti õhukest kilekotti.
Seadusega tahetakse kehtestada ka plastikkandekottidele riiklik miinimumhind, mis peaks olema tunduvalt suurem kui praegu. Vaid siis tajuks inimene ostu sooritades plastkandekoti hinda ning järgmisel korral eelistaks kasutada näiteks riidest kotti, märgivad eelnõu koostajad.
Seetõttu kavandab riik õhukeste plastkandekottide müügihinna tõstmist vahemikku 30 senti kuni 1 euro. Praegu on kilekoti keskmine hind poes umbes 15 senti. Seega kujuneks inimese aastane kulu praeguse õhukeste plastkandekottide tarbimise korral kaks kuni seitse korda suuremaks.
Eelnõu koostajad loodavad, et kui arvestada täna müügikohtades pakutavate riidekottide keskmist hinda 0,75 eurot, siis tarbija võib hakata eelistama neid kui vastupidavamat ning vähem kulukat alternatiivi.
