Esimese kooskõlastusringi läbinud ja justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõu seletuskirjast selgub, et kullaga tehtavate tehingutega seotud käibemaksutagastuste suurus on alates 2010. aasta teisest poolaastast hüppeliselt kasvanud.

Pettuste mahu kasvu on põhjustanud pöördmaksustamise regulatsiooni rakendumine metallijäätmetele ja lisanõuete kehtestamine kütusekäitlejatele, misjärel on petturid liikunud metalli- ja kütuseturult kullaturule.

Pöördkäibemaksu rakendamisel kaob võimalus käibemaksukohustuslaste vaheliste tehingute puhul käibemaksu mahaarvamiseks ehk riigilt tagasi küsimiseks. Käibemaksu tasumise kohustus tekib üksnes tarneahela viimases lülis – müügil lõpptarbijale. Antud muudatusega väheneb maksuhalduri hinnangul oluliselt kullaga tehtavate pettuste maht.

Eelnõu eesmärk on seletuskirja järgi lisaks ühtlustada nõudeid arvetele ja teenuse käibe tekkimise koha määratlust Euroopa Ühenduses alates 2013. aastast kehtivate uute nõuetega.

Eelnõuga sätestatakse maksukohustuslasele kohustus tagada nii Eesti maksuhaldurile kui teatud juhul ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele selle nõudmisel arvete kättesaadavus. Arvete kättesaadavaks tegemise viisi osas piiranguid ei ole.

Eelnõuga muudetakse alates 2013. aastast teenuse käibe tekkimise kohta transpordivahendi pikaajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmisel maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule, ehk mittemaksukohustuslasele. Mittemaksukohustuslasele transpordivahendi pikaajalisele rendile andmise teenuse käibe tekkimise koht on eelnõu seletuskirja põhjal kliendi alaline asu- või elukoht. Erandiks on huvi- ja lõbusõidulaevade renditeenuse osutamine, mil teenuse käibe tekkimise kohaks on teenuse osutaja asukoht või püsiv tegevuskoht, kus laev tegelikult rendilevõtja käsutusse antakse.

Kehtiva korra kohaselt on teenuse käibe tekkimise kohaks koht, kus antakse transpordivahend lühiajaliselt üürile, rendile või kasutusvaldusesse.

Eelnõuga vähendatakse ka käibemaksutagastusega müügi ehk tax free piirmäära 128 eurolt 38 eurole ehk säilitatakse sisuliselt 2010. aasta algusest kuni selle aasta lõpuni kehtiv ajutine vähendatud piirmäär.

Piirmäära vähendati kaheks aastaks ajutiselt 38,35 eurole eeldusel, et see toob kaasa turumajanduse elavnemise. Eelnõu seletuskirja järgi soovisid Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit ning Eesti Turismifirmade Liit ka edaspidi säilitada väiksema tax free müügi piirmäära ning selle kasuks räägib ka teiste riikide praktika.

Liitude ettepanekut toetas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle hinnangul on tax free piirmäära ajutisel vähendamisel kaheks aastaks olnud turismisektorile positiivne mõju.

Käibemaksuseaduse muudatuste rakendamine ei too eelnõu seletuskirja põhjal kaasa olulisi riigieelarvet mõjutavaid kulusid ega tulusid. Rahandusministeeriumi hinnangul on eelnõuga ette nähtud käibemaksutagastusega müügi piirmäära vähendamisel ehk sisuliselt vähendatud piirmäära säilitamisel negatiivne eelarveline mõju umbes ühe miljoni euro ulatuses. Samas on sellel positiivne mõju kasvavale turismile, mis omakorda mõjutab eelarvelisi laekumisi positiivselt.

BNS