Keda muudatused puudutavad?

Puudutavad kõiki Eesti ettevõtjaid, kuid otseselt võlausaldajaid ja likvideerimisohus ettevõtjaid.

Mis on muudatuste eesmärk?

Eesmärk on vähendada võimalust ettevõtteid varatuks muuta ja seejärel juhtorgani liikmed asendada varatute isikutega. Samuti soovitatakse kiirendada likvideerimismenetluse protsessi.

Mis on olulisemad muudatused?

• Ühingu äriregistrist kustutamine on keelatud, kui äriühing on veel mõnes kohtumenetluses pooleks. Muudatuse eesmärk on välistada olukorrad, kus äriühing kustutatakse äriregistrist, kuid temaga seotud õiguslikud küsimused on veel kohtumenetluses lahendamata.
• Muudatusega nähakse ette, et osaühingu osa võõrandamise tehing on tühine, kui osaühing, mille osa võõrandatakse, ei ole täitnud seaduses ettenähtud aruandluskohustust. Aruandekohustuse all peetakse silmas maksudeklaratsioonide esitamist ning majandusaasta aruande esitamist. Keelu rikkumise õiguslikuks tagajärjeks on võõrandamistehingu tühisus.
• Juhatuse liige ei või olla kinnipeetav (vanglas vangistust kandev süüdimõistetu). Samuti juhatuse liige ei või olla mõne teise juriidilise isiku, kellel on esitamata seaduses ette nähtud raamatupidamislikud aruanded ja muud dokumendid või maksuaruanne, juhatuse või seda asendava organi liige.
• Lühendatakse nii osaühingute kui ka aktsiaseltside vabatahtliku likvideerimise tähtaegu. Pakutud meede võimaldab lühendada vabatahtliku likvideerimismenetluse pikkust minimaalselt 3 kuuni. Praktiliselt soovitakse lühendada pea kõiki seniseid tähtaegu poole võrra.
Pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse rikkumine eeldab võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimise hetke tuvastamist, mida võlausaldajal on keeruline tõendada. Sellest tulenevalt lisatakse säte, mille kohaselt eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, kui:

1. võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks;   

2. võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse;

3. võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita.

• Lisatakse säte, mille kohaselt peatub teatud juhtudel tähtaegade kulgemine saneerimismenetluse algatamisega. Näiteks peatuks saneerimismenetluse ajal tagasivõitmise hagi menetlustähtaeg.

Millal muudatused jõustuvad?

Muudatused jõustuksid 2020. aasta 1. juunil.