Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Kätlin-Chris Kruusmaa juhib tähelepanu, et huvide deklareerimine on vajalik korruptsiooniohu vältimiseks ning läbipaistvuse suurendamiseks.

„Enda huvide ja vara kohta teabe avaldamine näitab, et poliitikutel ja tippametnikel ei ole midagi varjata. Samuti aitab see ennetada huvide konflikti, kuna enda huvide avaldamine aitab võimalikud riskid läbi mõelda, võimalikku huvide konflikti ära tunda ja vajadusel riske maandada. Deklaratsioon peab sisaldama andmeid deklarandi kinnisvara, väärtpaberite sh optsioonide, võetud ja antud laenude, sissetulekute, osaluste ning muude varaliikide kohta, mis võivad huvisid mõjutada,“ tähendas Kätlin-Chris Kruusmaa justiitsministeeriumist. 

Korruptsioonivastase seaduse järgi peavad huvide deklaratsiooni esitama vabariigi president, riigikogu liige, valitsuse liige, kohtunik, riigikontrolör, õiguskantsler, Eesti Panga juhtorgani liige, vabariigi presidendi kantselei direktor, riigikogu kantselei direktor ja riigikantselei direktor. Huvisid tuleb deklareerida ka valitsusasutuse juhil, ministeeriumi kantsleril ja asekantsleritel, aga ka ministrite poliitilistel nõunikel. Kohalike omavalitsuste ametiisikutest tuleb deklaratsioon esitada kohaliku omavalitsuse volikogu liikmel, valla- või linnavalitsuse liikmel, osavalla või linnaosa vanemal ning valla või linna ametiasutuse juhil. Lisaks võib valitsusasutuse juht või kohaliku omavalitsuse volikogu laiendada deklareerimise kohustust oma asutuse ametiisikutele, kes käsutavad avalikke vahendeid või teevad süüteo- või haldusmenetlust.

Huvide deklareerimiseks tuleb end e-maksuametis identifitseerida eraisikuna ning seejärel valida aruannete alt „Huvide deklaratsioon“. Täpsemad juhiseid huvide deklareerimiseks leiab justiitsministeeriumi veebilehelt korruptsioon.ee. 

2023. aasta juuni alguses oli huvide deklaratsioon tähtajaks esitatud 3439 inimesel ehk 78 protsendil neist, kes olid kohustatud seda tegema. Deklaratsioon oli tähtajaks esitamata 945 ametikohal, kellele see oli kohustuslik.

Põhiosa ehk 88 protsenti esitamata deklaratsioonidest moodustasid kohalike omavalitsuste ametiisikud.

Ametikohtade järgi olid veidi alla poole kõikidest esitamata deklaratsioonidest volikogude liikmete omad. Lisaks olid deklaratsioonid esitamata jäänud omavalitsuse asutatud ettevõtja või sihtasutuse juhtorgani liikmetel, valla või linna ametiasutuse või hallatava asutuse juhtidel, valla- või linnavalitsuse liikmetel ning valla või linna ametiisikutel. Ligi kaks protsenti deklarantidest ei olnud huvide deklaratsiooni esitamise tähtaeg ühegi tööandja juures veel saabunud.

Riigikogu liikmetest oli mullu juuni alguses deklaratsioon tähtajaks esitamata jäänud 12 protsendil. Samas olid pea pooled esitamata deklaratsioonidest esitatud hilinemisega. Pea kõikide ministeeriumite kantslerid ning valitsusasutuste juhid esitasid mullu oma huvide deklaratsiooni õigeaegselt.

Deklaratsiooni mõjuva põhjuseta tähtajaks esitamata jätmine on keelatud. Samuti ei tohi deklaratsioonis esitada valeandmeid ega varjata teavet, mis on korruptsiooniohu hindamiseks oluline.